Mastaapsete liustike tõttu on Himaalaja mäestikku ja sellega külgnevat Tiibeti kiltmaad nimetatud nii “Aasia veetorniks” kui “Maa kolmandaks pooluseks” (Third Pole). Samas paiskub sealsetel tihedama asustusega aladel õhku palju tahma — muuhulgas alepõllunduse tõttu, mis on Kagu-Aasias endiselt probleemiks, vahendavad
.

Bologna atmosfääriuuringute Instituudi teadlase Angela Marinoni uurimisrühm märkas aga, et sedasorti õhureostus “ründab” ka mägesid ennast — tahma esineb arvestataval hulgal isegi viie kilomeetri kõrgustes õhukihtides.

Teoreetiliselt on see kriitiline märk: tumedad tahma- ja tolmuosakesed neelavad endasse päikesevalgust, soojendades nõnda kõike ümbritsevat. Ning — langedes liustike pinnale, hoogustab tahm nõnda ka nende sulamist, pakub Marinoni.

Õhuringluse põhjal on nüüdseks selge, et tuul võib tahma kohale toimetada suisa Euroopast, Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Lisaks näikse Himaalaja orud toimivat justkui “korstnad”, pumbates reostusaineid India tasandikelt mäetippudele. Uurimisrühma praeguste hinnangute võib see kuni 5% pärssida liustike võimet päikesevalgust tagasi peegeldada — ning hoogustada jäämassiivide sulamist 12-34%.