Taaselustatud korni keel sai õigekirjareeglid
Selle kõige paremaks näiteks on kasvõi see, et korni keele kõnelejad ei ole isegi suutnud kokku leppida, kas nende keel on Kernowek, Kernewek või Curnoack.
Nüüd, pärast kaheaastasi läbirääkimisi on kõiki eri vorme pooldavad õpetlased jõudnud kokkuleppele standardse kirjakeele loomiseks, mida kasutataks tulevikus hariduses, pamflettides ja brošüürides ning siltidel.
Tuhat aastat tagasi räägiti bretooni ja kõmri keelega lähedases suguluses olevat korni keelt kogu Edela-Inglismaal. Selle allakäik algas 1549. aastal, kui ladinakeelne palveraamat asendati inglisekeelsega, millele järgnes ülestõus. Selle mahasurumise käigus tapeti 4000 inimest, mis on kibe mälestus siiani.
Korni keel taganes Cornwalli poolsaarele. Viimane ükskeelne korni keele kõneleja usutakse olevat olnud Chesten Marchant, kes suri 1676 Gwithianis. Viimane korni keelt emakeelena kõnelenu, Dorothy Pentreath suri 1777. aastal Mousehole’is. Viimane elav side keelega katkes 1891. aastal, kui suri John Davey, kes oli õppinud mõned sõnad oma vanaisalt.
Korni keele taaselustamine algas 20. sajandi algupoolel ja praegu on olemas umbes 300 inimest, kes seda soravalt räägivad ja veel mõni tuhat oskab seda mõningal määral.
Korni keel on Euroopa vähemuskeelte hulgas unikaalne, sest see on ainuke pärast väljasuremist taaselustatud keel.
Cornwalli krahvkonna volikogu taotleb nüüd, et Euroopa Liit tunnustaks korni keelt kui regionaalset vähemuskeelt nagu ta tunnustab kõmri või gaeli keelt.
Mõningaid keelenäiteid:
Myttin da - "tere hommikust"
Dydh da - "tere päevast"
Fatla genes? - "kuidas läheb?"
Yn poynt da, meur ras - "hästi, aitäh"
Py eur yw hi? - "Mis kell on?"
Ple'ma Rysrudh, mar pleg? - "Kus asub Redruth, palun?"
Yma Rysrudh ogas dhe Gambron, heb mar! - "Redruth on Camborne'i lähedal loomulikult!"
