Taas jagatakse pulli-Nobeleid

 (5)
Taas jagatakse pulli-Nobeleid
---

Mis ühendab leviteerivaid kahepaikseid, mõõganeelamist, õllevahtu, lammaste lohistamist, nabavilti ja heeringapeeru?

Kõiki loetletud nähtuseid on teaduslikult uuritud ning uurimusi pärjatud Nobeli preemia paroodilise väikevenna, Ig Nobeli preemiaga. Ig Nobel on sõnamäng ingliskeelse sõna “ignoble” (vääritu) teemal.

“Teadus, mis paneb esmalt naerma ja seejärel mõtlema” — sellise loosungi all on alates 1991. aastast jagatud mitterahalisi preemiaid tõsiteaduslikele uurimustöödele, mille teemad esmapilgul pentsikud või suisa totrad võivad paista.

Homme, 2. oktoobril jagab teadusliku huumorižurnaali Võimatu Teaduse Annaalid (Annals of Improbable Research, AIR) koostatud žürii, kuhu kuulub ka Nobeli preemia laureaate, Harvardi Ülikoolis (USA, Massachusetts) auhindu juba kaheksateistkümnendat korda; võimalik on jälgida tseremoonia internetiülekannet, mis algab meie aja järgi 3. oktoobri öösel kell pool kolm.

Lendkonnad, mittevürtsine pipar ja nekrofiilne pedepart

Tabamaks täpsemalt “vääritute” teaduspreemiate vaimu, meenutagem pisteliselt varasemaid laureaate. (Täieliku ingliskeelse nimekirja leiab huviline siit.

1992. aasta arheoloogia-Ig Nobeli said grafiitoeemaldamise aktivistid Prantsuse organisatsioonist Eclaireurs de France, kes oma agaruses kahjustasid ürgseid kaljujooniseid.

Sama aasta meditsiinipreemia pälvisid kuus Jaapani teadurit, kes tõestasid, et inimesel, kes usub, et ta jalad haisevad, haisevad jalad.

Aasta hiljem anti matemaatikapreemia ameeriklasele, kes arvutas täpselt välja, kui suur on tõenäosus, et Mihhail Gorbatšov on Antikristus — 860 609 175 188 282 100 ühe vastu. (1994. aastal sai sama preemia Alabama baptistikogudus, mis hindas maakondade kaupa osariigi kodanike tõenäosust sattuda põrgusse.)

1995. aasta psühholoogiapreemia läks kolmele Jaapani teadlasele, kes õpetasid tuvid eristama Picasso ja Monet’ maale.

1996. aasta rahupreemia pälvis Prantsusmaa toonane president Chirac selle eest, et tähistas Hiroshima pommitamise 50. aastapäeva tuumakatsetega Vaikses ookeanis; rahvatervishoiu-Ig Nobeli said samal aastal aga kaks skandinaavalast, kes uurisid gonorröa nakkuslikku levikut täispuhutavate nukkude vahendusel.

1999. aastal sai bioloogiapreemia New Mexico Tšillipipra Instituudi töörühm, millel õnnestus aretada mittevürtsine jalopeño-pipar, rahupreemia läks aga lõuna-aafriklasele, kes leiutas andurist ja leegiheitjast koosneva vargakaitse autodele.

2000. aasta keemia-Ig Nobeli said Itaalia Pisa Ülikooli teadurid, kes tõestasid, et romantiline armastus ja ränk obsessiiv-kompulsiivne sündroom on biokeemiliselt eristamatud, füüsikapreemia läks aga hollandlasele ja britile, kes uurisid konnade magnetilist levitatsiooni.

Aasta hiljem tõi Stalini-teemalise lõbustuspargi ehitamine leedukale V. Malinauskasele rahupreemia, samas kui tehnoloogiapreemia läks jagamisele samal aastal ratta leiutanud austraallase ning Austraalia Patendiameti vahel, mis talle selle peale patendi andis.

2002. aasta hügieenipreemia sai kassi- ja koerapesumasina leiutaja. Esmakordselt autasustati ka interdistsiplinaarset teadustööd — Ig Nobeli sai nabavildi päritolu ja olemust uurinud austraallane. Füüsikapreemia pälvis Müncheni teadur, kes tõestas, et õllevaht käitub vastavalt eksponentsiaalse lagunemise reeglile.

2003. aasta bioloogiapreemia sai Rotterdami loodusmuuseumi teadur, kes dokumenteeris teaduslikult homoseksuaalse nekrofiilia juhtu sinikael-pardi juures. Füüsikapreemia läks taas kord Austraaliasse — teadustöö “Lammaste üle mitmesuguste pindade lohistamiseks vajalike jõudude analüüs” eest.

2004. aasta bioloogia-Ig Nobeli sai rahvusvaheline töörühm, mis demonstreeris, et heeringad suhtlevad kõhugaaside vallandamise kaudu. Preemia vääriliseks peeti ka USA teadlaste meditsiinilist uurimust kantrimuusika ja enesetappude suhtest.

2005. aasta majanduspreemia läks eest ära jooksva ja peitu pugeva äratuskella leiutajale Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist, rahupreemia said aga britid, kes uurisid muutuseid tsikaadide ajurakkudes samal ajal, kui neile näidati valitud lõike filmist “Star Wars”.

2006. aasta füüsikapreemia läks prantslastele, kes uurisid üksikasjalikult, miks spagetid painutamisel murduvad.

Mulluse meditsiinipreemia vääriliseks peeti britti ja ameeriklast, kes uurisid mõõganeelamise kõrvalmõjusid. Rahupreemia said Ameerika Õhujõudude teadurid katsete eest konstrueerida vägivallatu “geipomm”, mis muudaks eri leeride sõdurid teineteisele seksuaalselt vastupandamatuks. Esmakordselt anti välja lennunduspreemia — argentiinlastele, kes näitasid, et Viagra leevendab ööpäevarütmi häireid hamstritel.

Ehkki paljude Ig Nobeli pälvinud teadustööde teemad tunduvad mõnevõrra frivoolsed või lausa sõgedad, on autorite puhul tihti tegemist tõsiseltvõetavate, tunnustatud teadlastega; näiteks Manchesteri Ülikooli füüsik Andre Gaim, üks kahest, kes kaheksa aasta eest magnetiga konni hõljutas, pälvis äsja grafeeni leiutamise eest Euroopa füüsikapreemia.

Seega — naerge teaduslike veidruste üle, palju tahate, aga püüdke ka mõelda. Tänavuste Ig Nobeli laureaatide loendi avaldame esimesel võimalusel.