California konsultatsioonifirma SRI Consulting läbiviidud uurimistööst ilmneb, et PET-pudelite prügimäele saatmine võib õige mitmel juhul olla kõige vähem süsinikku atmosfääri paiskav lahendus, vahendab meile EDIE uudist Greengate.ee.

Eriti kehtib see riikides, kus on palju vaba ruumi ning samas piiratud infrastruktuur, näiteks Kanada ja osa USAst. Seevastu nt Suurbritannia on plastikpudelite prügimäele saatmiseks liiga väike, Eestist rääkimata.

Kui aga riigis on palju vaba pinda, hõre asustus ja seega pikad vahemaad asulate vahel, on SRI Consultingu Süsinikujalaljälje Algatuse abidirektori Mike Arne sõnul targem viia pudelid prügimäele.

Nende vedamine taarapunktist tehasesse ja seejärel täidetud kujul uuesti poodidesse nõuab oluliselt rohkem sõidukilomeetreid, seega kütust, mille põlemise heitgaasid loomulikult atmosfääri paiskuvad. Kui taaskasutuse või töötlemistehased asuvad lõpptarbijale lähedal, on muidugi mõttekam taarat taaskasutada või ümber töödata.

Selgus ka, et pudelite ning muu plastiku saatmine Hiinasse, kus sellest toodetakse peamiselt fliiskangast, moodustab ainult tühise osa pudelite elutsükli süsinikujalaljäljest. Seega võib hõreda asustusega aladel ka kaaluda taara Hiinasse saatmist, selle pideva bensiini või diislikütuse jõul edasi-tagasi loksutamise asemel.

Halvim, mis tühja taaraga teha saab, on põletamine, selgub uurimistööst. Kuid töötlemistehnoloogiadki pole veel kuigi tõhusad: uutes PET-pudeleis on taaskasutatud PET-plasti alla poole.

Uurijad rõhutavad, et vaimustus kunagi põhiliselt kasutusel olnud ning nüüdseks taasavastatud "tühi taara taastäitmiseks tagasi" meetodi üle on eufooriline ning meetod ise ülehinnatud.

Teadlaste kinnitusel ei tohi "taaraprobleemi" puhul automaatselt ühtegi meetodit eelistada, vaid tuleb põhjalikult vaagida, milline kindlatesse oludesse kõige paremini sobib.

Samad teadlased avastasid varem ka, et tühja taara saatmine Hiinasse fliisitootmiseks võib olla keskkonnahoidlikum pudelite taastäitmisest.