Synlab ja tehnikaülikool lõid käed: Eestis hakati välja töötama uut koroona kiirtesti
Uudse meetodiga kiirtest on mõeldud eelkõige perearstidele ja mitte koduseks kasutamiseks ning kiirtestiga saab määrata lisaks koroonaviiruse olemasolule ka selle kontsentratsiooni, teatas tehnikaülikool.
Ülikooli lähenemine põhineb biofunktsionaalsete materjalide teaduslaboratooriumis välja töötatud molekulaarse jäljendamise tehnoloogial. Selle abil tekitatakse polümeeri struktuuris nn "mälupesad" ehk sünteetilised retseptorid, mis kohtudes viiruseosakestega on võimelised neid selektiivselt siduma polümeeri struktuuri.
Need sünteetilised retseptorid tunnevad ära viirusosakesed sarnase põhimõtte järgi nagu bioloogilised retseptorid ehk antikehad, kuid on võrreldes nendega omaduste poolest stabiilsemad ja odavamad.
Kiirtesti valmistamiseks ühendatakse kunstlik retseptor sensorkiibiga. See etapp kätkeb endas rea tehnoloogilisi protsesse: valgu sidumine sensorkiibi pinnaga, polümeeri süntees valgu ümber ja lõpuks valgu eemaldamist polümeeri struktuurist. Tulemuseks on viirusvalgu suhtes selektiivse sünteetilise retseptoriga kaetud sensorkiip, mis on kasutamiseks valmis.
Teadustöö järgmises etapis töötatakse välja lahendus, et valmistada sensorkiipe kiiresti ning suurtes kogustes.
Viirusnakkuse analüüsil hoitakse sensorkiipi ninakaape proovi lahuses ca 15-20 minutit vastastikmõju algatamiseks võimaliku viirusvalgu ja sünteetilise retseptori vahel. Seejärel pannakse sensorkiip indikaatorlahusesse ja ühendatakse kaasaskantava potentiostaadiga, mida juhitakse tahvelarvutis või mobiiltelefonis oleva tarkvara abil.
Potentsiostaat mõõdab elektrokeemilise reaktsiooni intensiivsuse kahanemist sensorkiibi ja lahuse piirpinnal. Kahanemise määr korreleerub viirusvalgu kontsentratsiooniga proovis. Signaali kahanemine alla teatud piiri näitab viiruse olemasolu proovis.
Seega saab tehinkaülikooli teadlaste meetodiga lisaks viiruse tuvastamisele määrata ka selle kontsentratsiooni, mis on eeliseks klassikalise PCR meetodi suhtes.
Tehnikaülikooli biofunktsionaalsete materjalide labori juht Vitali Sõritski rääkis, et koostöös Synlabiga on võrreldud reaalseid negatiivseid ja positiivseid proove ja esialgsed tulemused lubavad väita, et meetod töötab hästi. Tänaseks on valminud ka prototüüp.
