1678. aastal andsid kahe Alpi küla Fieschertali ja Fieschi elanikud vande, et elavad vooruslikku elu ja palvetavad Euroopa pikima liustiku, Aletschi liustiku kasvamise vastu, vahendavad
.

Palvete mõju tugevdamiseks hakati 1862. aastast, mil niinimetatud minijääaja toimel oli liustik eriti pikaks kasvanud, korraldama ka iga-aastast ristikäiku.

Nüüd aga on liustik hakanud ülikiiresti taanduma ja külaelanikud soovivad paavsti jutule pääseda. Nad on teinud ka avaliku pöördumise, milles väljendavad lootust, et Püha Isa saab nad vastu võtta septembris või oktoobris.

Viimastel aastatel on Alpide liustikud märgatavalt kokku tõmbunud, aga liustikud on Šveitsile tähtsad hüdroenergia allikad, samuti võimsad vaatamisväärsused turistidele.