Uks võidi valmistada aastal 3063 e.m.a., ütleb peaarheoloog Niels Blecher. Ta osutab, et leiu näol on tegemist ühega kõige vanematest Euroopas leitud ustest, mis väärib muu hulgas tähelepanu plankude ühendamise viisi tõttu, vahendab BBC.

Uks leiti Zürichi ooperimaja juurde allmaaparkla rajamisele eelnenud väljakaevamiste raames.

153 sentimeetri kõrgune ja 88 sentimeetri laiune uks leiti samas paigas eeldatavasti asunud vähemalt viiest neoliitikumi-aegsest külast jäänud säilmete hulgast.

Uks on Bleicheri kinnitusel valmistatud paplist, soliidne ja elegantne. Selle hinged on hästi säilinud.

Tõenäoliselt kuulus uks karkjalgadel puitmaja juurde, mis oli konstrueeritud kaitseks üle Zürichi järve puhuvate külmade tuulte eest.

“Konstruktsioon on nutikas ja uks näeb isegi hea välja,” ütleb ta.

Arheoloogid plaanivad ust pärast hoolikat eraldamist maapinnast ja erilises pehkimisvastases lahuses leotamist eksponeerida.


Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!