Suurema ajuga loomad pole väikestest targemad
„Suurema ajuga loomad ei ole tingimata intelligentsemad,” väidab Londoni ülikooli teadlane Lars Chittka, kelle sõnul on uuringud korduvalt näidanud, et putukad on võimelised tegevusteks, milleks teadlaste varasema arvamuse kohaselt pidanuks olema võimelised ainult suuremat kasvu loomad, vahendab PhysOrg.
Näiteks mesilased oskavad loendada, teevad vahet „samasugusel” ja „erineval” ning eristavad sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi vorme.
„Me teame, et keha suurus on parim võimalus teha oletusi looma aju kaalu kohta,” kirjutab Chittka ajakirjas Current Biology ilmunud uuringus. „Ent erinevalt levinud arvamusest ei saa me aju suuruse põhjal öelda, kui intelligentse loomaga on tegemist.”
Erinevate loomade aju kaal varieerub olulisel määral: vaala aju võib kaaluda kuni 9 kg (200 miljardit närvirakku), inimaju kaal jääb 1,25 kg kuni 1,45 kg vahele (hinnanguliselt 85 miljardit närvirakku). Mesilase aju kaalub ainult milligrammi, sisaldades üle miljoni närviraku.
Kui mõnel juhul viitab suurem aju võimele intelligentsemalt käituda, siis paljudel juhtudel ilmneb suuruse vahe ainult mõnes ajupiirkonnas. Seda esineb tihti hea nägemise, kuulmisega või koordinatsiooniga loomadel.
Uuringu kohaselt vajavad suuremad loomad mahukamat aju selleks, et kontrollida kogukamat keha. Suuremate lihaste liigutamiseks läheb tarvis suuremaid närve.
„Suuremad ajud ei ole sageli keerulisemad — neis on samu närviahelaid lihtsalt rohkem. See võib aidata mälus hoida rohkem pilte või helisid, aga ei tee aju keerukamaks. Kui tuua võrdlus arvutitega, siis suurem aju võib paljudel juhtudel olla nagu suurem kõvaketas, kuid mitte tingimata parem protsessor.“
Teadlased annavad mõista, et „kõrgelt arenenud” mõtlemine on võimalik ka piiratud hulga neuronite juures. Arvutimudelid näitavad, et isegi teadvust võib tekitada väike hulk närviahelaid, mis teorias mahuksid kergesti ära putuka ajju. Lugemiseks piisab mõnestsajast, teadvuse tekitamiseks aga mõnest tuhandest neuronist.
