Suured raudteeprojektid tänases Euroopas (Rail Baltic pole ju mingi erand)

 (69)
Suured raudteeprojektid tänases Euroopas (Rail Baltic pole ju mingi erand)
Suurte kaubaveokoridoride võrk.https://www.railwaygazette.com

Massitranspordi vorm, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid, keskkonnasõbralik, kiire ja kasutajatele kerge kasutada. Raudtee pole mingi 19. sajandi igand, vaid ikkagi kõige kaasaegsem transpordivorm, seda enam, et üha süvenev naftakriis on tulevikus kindlalt ette nähtav.

Viimasel ajal on Eestis tekkinud kummaline olukord, kus igasuguste uute asjade ehitamine kutsub alati esile vihase protesti, samas kui vanad süsteemid kõik lagunevad. Hiiglaslikke transpordiprojekte näeme aga kogu maailmast, tihti on nad küll läinud kavandatust kallimaks, aga on selge, et suurte raudteeprojektide alla pandud raha tuleb kindlalt mitmekordse kasumiga tagasi.

Rail Baltic on umber 950 kilomeetrit pikk Euroopa rööpmelaiusega (1435 mm) raudteeprojekt, mis ühendaks kolm Balti riiki läbi Poola Saksamaa ja sealtkaudu ka muu Euroopaga. Maksumus võib kerkida viie miljardi euroni.

Rail Balticu trass Wikimedia commons
Seotud lood:

Poola on ka tõsiselt võtnud ette riigi raudteedevõrgu uuendamise ja kiirraudteeliinide rajamise, kuigi pärast 2008.-2009. a üleilmset finantskrahhi on investeeringuid tulnud koomale tõmmata. Sealsetel raudteedel on Pendolino-rongid näidanud juba ligi 300 km/h kiirusi.

Punase ja sinisega 2014 avatud kiirraudteeliinid.https://www.railwaypro.com/

Ungari ja Horvaatia ehitavad Botovo–Zagreb–Rijeka kiirraudtee liini, kus hakkaksid rongid sõitma kiirusel kuni 250 km/h (maksumus umbes 1,3 miljardit eurot), edaspidi on ka kavandamisel nn Pan-Euroopa koridor X, mis ühendaks Zagrebi kiirraudtee Serbiaga. Investeeringuid küll alles otsitakse.

https://www.mppi.hr

Tšehhimaa otsib võimalusi rajada riiki läbistavat 660-kilomeetrist kiirraudteede võrku, mis parandaks selgelt ka majandussidemeid Saksamaaga. Enam kui 200 km/h sõitvad rongid on riigis kasutusel küll juba 2005. aastast. Škoda on ka võimeline riigile ise kiirronge valmistama.

Alstomi kiirrong Tšehhi raudteel. Wikimedia commons

Venemaa visiitkaardiks peaks 2020. aasta paiku saama Moskva-Kaasani 770 km pikk kiirraudteeliin, millel rongid peaks näitama kiirust kuni 400 km/h. Maksumus viimatise arvestusega triljon rubla (11 miljardit eurot). Venemaa on küll praegu rahalistes raskustes, aga Hiina investeeringud peaks neid hädast välja aitama.

Raudtee ehitustööd Trans-Siberi raudteel Venemaal. Reuters / Scanpix

Kogu tuleviku kiirraudteeühendus Moskvast üle Kaasani Pekingini välja läheks maksma ligi 225 miljardit eurot.

Venemaa kiirraudteeprojektid. ru.wikipedia.org

Portugalil oli kavas kolme kiirraudtee ehitamine Lissabonist Madridi, Portosse ja Vigosse, kuid riigi sügava võlakriisi tõttu tuli need 2012. aastal tühistada. 640 km pikk Lisaabon-Madrid raudtee oleks maksma läinud 7,8 miljardit eurot ja sõitnud oleks seal rongid kuni 350 km/h. Selle asemel asuti vana raudteed moderniseerima.

Vahemere kiirraudteekoridor ühendaks Hispaania lõunaosa (Andaluusia) Prantsusmaa piiriga, aastas kulub Hispaanial raudteede uuendamisele ligemale viis miljardit eurot. Madridi alt kaevati läbi 7,3 km pikk tunnel 45 m sügavuselt. Aga see projekt ühendab Hispaania ka meie regiooni (Rootsi, Soome ja Venemaa) raudteede külge.

Kui juba ette võtta, siis ikka Marokost Venemaani välja.https://micael-navarro.blogspot.com.ee/

Prantsusmaa ja Itaalia on alustanud ettevalmistusi 270 km pikkuse Lyon-Torino kiirraudtee ehitamiseks Alpidest läbi, maksumusega 25 miljardit eurot, millest kaheksa miljardit kuluks tunneli puurimisele.

Wikimedia commons

High Speed 2 on Briti kiirraudteeprojekt, mis peaks ühendama Londoni Birminghami, Manchesteri, Sheffieldi ja Leedsiga (kokku 540 km), ehitus peaks algama 2017 ja valmima 2033. High Speed 1 juba ühendab Londonit nn Kanali tunneliga Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. HS2 maksumuseks on arvestatud 30 miljardit naela (33,25 miljardit eurot).

Wikimedia commons

Veelgi kallim projekt on Crossrail, Londoni linnalähiraudtee edasiarendus. Crossrail (1), mis juba valmimas, läks maksma 16,4, Crossrail 2 läheks aga maksma enam kui 35 miljardit eurot.

Saksamaa Nürnberg-Erfurti kiirraudtee, 190 km, maksumusega 5,1 miljardit eurot, on valmimas aastal 2017, rongid hakkavad seal kihutama kuni 300 km/h. Erfurt - Leipzig/Halle liin (123 km) valmis juba 2015.

Prantsusmaal on valmimisjärgus kolm uut kiirraudteeliini, näiteks LGV Sud Europe Atlantique hakkab 2017 ühendama Toursi Bordeaux linnaga, samal ajal peaks valmima ka Nîmes – Montpellier liin. LGV Est, mis ühendab Pariisi Starsbourgiga, on sisuliselt juba valmis. Aga Prantsusmaa on teatavasti ka teerajaja maailma kiireimate rongide väljatöötamisel. TGV-rongi saavutatud maailmarekord rööbastel on 574,8 km/h, aastast 2007. Vaid maglev-rongid suudavad kiiremini sõita.

Itaalial ja Austrial on töös mitmed kiirraudtee jaoks rajatavad tunnelid Alpide all, aga Euroopas pole vist ka ühtki tõsiselt võetavat riiki, mis omale kiirraudteid ei ehita või vähemalt ei kavanda. Isegi pankrotikeerises Kreekal on sellesisuline suurprojekt töös.