Suur uuring selgitab: keskmine uimastipruukija on eluga rahul korralik kodanik
Uimastikasutust seirava sõltumatu agentuuri Global Drug Survey toel läbi viidud uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, milliseid uimasteid, kui tihti ja miks inimesed tarvitavad, vahendab The Guardian.
Küsitlusele vastanud 15 500 inimese pruugitud legaalsete ja illegaalsete mõnuainete spekter on lai, küündides alkoholist ja kanepist kokaiini ja MDMAni, kuid hõlmab ka uusi uimasteid nagu mefedroon ja nn sünteetiline kanep.
Üllatavad (?) tulemused
Vastajaid leidus kogu maailmast, kuid enamik osalejaid pärineb kas Ühendkuningriigist või USAst. Mõned olulise tähtsusega tulemustest, mis uuringu põhjal selgusid:
• Viiendik noortest uimastipruukijatest möönab, et on võtnud "tundmatut valget pulbrit" ilma, et neil oleks mingit aimu selle koostisest — 15% vastanuist tunnistab, et on teadmata koostisega valgeid pulbreid tarvitanud viimase 12 kuu jooksul, kusjuures kolmandik väidab, et hankis ainet inimeselt, keda ei usaldanud. Nooremad vastajad olid palju varmamad enda peal tundmatute ainetega katseid tegema — viiendik vastajaist vanuses 18–25 eluaastat möönis tundmatute pulbrite manustamist.
• Kanepit on vastajad nii Ühendkuningriigist kui USAst tarvitanud enda kinnitusel rohkematel juhtudel kui energiajooke või tubakat.
• Inimesed, kes määratlesid end klubiskäijatena, tarvitasid MDMAd ehk ecstasyt tõenäolisemalt kui suitsetasid sigarette.
• 3,5% Ühendkuningriigi vastanuist tunnistas, et on MDMAd tarvitanud koguni pärakukaudselt.
• Alkoholi pruugivad regulaarselt peaaegu kõik uimastitarvitajad ning tubaka järel on see peamine aine, mille tarvitamise määra suurem osa vastanuist sooviks vähendada. Kaks kolmandikku meestest ja 60% naistest möönis joomist ohtlikul või kahjulikul määral — ehkki viiendik neist leidis seejuures, et nende alkoholi tarbimise määr on keskmine või alla selle.
"Nähtamatud" kasutajad
"Tõenäoliselt tunnete te mõnd "nähtamatut" uimastikasutajat või olete koguni ise üks neist," kirjutab The Guardiani sotsiaal-, tervishoiu- ja hariduspoliitika toimetaja Patrick Butler temaatilises veerus.
"Sageli on tegemist kõrgelt haritud, tööl käivate, seltsivate ja sporti tegevate noortega, kes hindavad oma tervist heaks, elavad harmoonilist paarielu, tunnevad oma tuleviku suhtes kindlust — ning tarvitavad kanepit, kokaiini, ecstasyt ning, ärgem unustagem, suhteliselt palju tubakat ja alkoholi."
Butler osutab, et sellistest tarvitajatest ei räägi ajakirjandus, neid ei leia crackiurgastest ja nad ei murra oma sõltuvuse rahastamise eesmärgil sisse meie kodudesse.
Uimastite pruukimine on nende jaoks elustiili-valik: see ei defineeri ega laasta neid, nagu juhtub mõnede heroiini- ja crackisõltlastega, ning nad ei paista probleemsusega silma rahvatervishoiu kontekstis.
"Lihtne on näha paljudes neist arukaid, väärikaid, majanduslikult produktiivseid inimesi, kes töötavad — või kavandavad karjääri — äriasutustes, pankades, avalikes teenistustes ning isegi korrakaitse ja poliitika vallas," kirjutab Butler.
"Lihtne on arvata, et neil "õnnelikel" uimastipruukijatel pole probleeme, kuna nad on ratsionaalsed, keskklassi kuuluvad tarbijad, kes hoiavad oma harjumust kontrolli all, kelle uimastikasutus kaldub olema diskreetne ja (laias laastus) valiva loomuga ning kes üldiselt enda järel ära koristavad."
Guardiani ja Mixmagi küsitlusuuring kinnitab Butleri hinnangul tõika, mis uimastite ja rahvatervise teemalises hüsteerilises meediakajastuses kaduma kipub minema: et uimastite tarvitamine on paljude tavaliste inimeste jaoks sama normaalne ja meeldiv osa elust kui joomine või suitsetamine.
Butler nendib, et mõnuainete kasutamine võib kergesti muutuda probleemseks: ehkki paljud vastanud on eluga rahul ja suudavad end probleemideta vaos hoida, teab suurem osa neist ometi vähemalt üht sõpra, kelle uimastikasutus nende arvates kontrolli alt väljuma kipub, millega kaasnevad enamasti laastavad tagajärjed tervisele, inimsuhetele ja karjäärile.
Paistab, et kui nii juhtub, siis konventsionaalseid abimeetmeid — pöördumist arsti või riigi rahastatud uimastinõustamis-veebikeskkondade poole — ei peeta üldiselt ei usaldusväärseteks ega tõhusateks.
On oluline märkida, et kuigi vastanud eiravad enda sõnul propagandasõnumeid stiilis "ärge tarvitage uimasteid, need on pahad", on nad varmalt valmis neelama praktilist, isikupärastatud teavet uimastitega seonduvate ohtude kohta, mis võimaldaks neil oma pruukimismäärasid adekvaatselt reguleerida ja etalonidega kõrvutada.
Mis edasi?
Kuidas selliseid üksikasjalikke tarbimisandmeid rahvatervishoiu raamistiku tõenduspõhisel reformimisel ära kasutada, on küsimus, millele Butleri arvates peavad vastama poliitika kujundajad.
"Esimeseks poliitiliseks sihtmärgiks võiks saada kõige kangem legaalne uimasti, alkohol," leiab Butler. "Üle poole küsitlusele vastanuist möönis alkoholipruukimist määral, mida maailma tervishoiuorganisatsioon WHO hindab kahjulikuks. Küsimusele, millise uimasti tarbimist nad sooviksid piirata, andsid 36% vastuseks alkoholi, mida ületas vaid tubakasuitsetamist pärssida soovijate 64protsendiline osakaal."
Uuringu tulemusi tutvustavat joonisklippi saab vaadata The Guardiani andmeblogis.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!