Ennustatakse, et ookeanihoovuste tsükliline muutumine viimase 20-30 aasta jooksul võib paisata maailma mitte kuumemate, vaid jahedamate temperatuuride meelevalda, vahendab The Daily Telegraph.

Ühe maailma juhtivatest kliimamudeldajatest, professor Mojib Latifi uurimustöö seab küsimuse alla laialt tunnustatud seisukoha, mille kohaselt hakkavad temperatuurid lähiaastatel kogu maailmas kiiresti tõusma.

Kuid Saksamaa Kieli ülikooli Leibnizi instituudi teadur ning ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli IPCC autoreid prof Latif usub, et külmahoog kujutab endast vaid põgusat katkestust laiemas kliimamuutuses.

Septembris rääkis ta ÜRO konverentsile, et muudatused ookeanihoovustes, mida nimetatakse Põhja-Atlandi Ostsillatsiooniks, võivad vaid paari järgmise aastakümne jooksul hakata võimutsema üle inimtekkelise globaalsoojenemise.

Professor tõi kuuldavale ka vastaka seisukoha, väites, et samad kõikumised võivad olla süüdi ka viimaste 30 aasta jooksul globaalsetes temperatuurides toimunud muudatustes.

“Märkimisväärne osa soojenemisest, mida täheldasime aastatel 1980-2000, nagu ka 20. sajandi varasematel perioodidel — võimalik, et isegi kuni 50 protsenti -, oli tingitud nendest tsüklitest. Nüüd on need tsüklid tagurpidikäigul, mistõttu tänavusele sarnased talved on edaspidi palju tõenäolisemad,” ütleb Latif.

„Arvatavasti kujunevad ka suved jahedamaks, ning taoline tendents võib kesta kaks kümnendit või kauemgi. Liustike ja merejää seni katastroofiliselt kiire taandumine peatub.

Natukeseks ajaks on globaalne soojenemine seiskunud, ning aset võib leida isegi mõningane jahtumine.”

Latif usub samas siiski, et taoline paus ei tähenda muud kui ajutist hingetõmbeaega, ning et see ei esita väljakutset globaalse soojenemise alustaladele.