Suur osa Marsist on elukõlbulik
Austraalia riikliku ülikooli ANU teadlase Charley Lineweaveri töörühma liikmed võrdlesid Maal esinevaid temperatuure ja rõhke Marsi omadega, püüdes sel moel välja uurida, kui suur osa meie naaberplaneedist Maa-laadsetele organismidele elamiseks sobib, vahendab The Daily Telegraph.
Kui Maa mahust — tuumast atmosfääri ülakihtideni — leidub elu vaid ühes protsendis, siis Lineweaveri töörühma mudel näitas, et Marsist on elukõlbulik koguni kolm protsenti (ehkki suurem osa sellest asub planeedi pinna all).
„Peaaegu kogu olemasolevat teavet analüüsides uurisime, kas üldpilt klapib kokku eeldusega elust Marsil,” selgitab astrobioloog Lindweaver. „Ning vastus on, et klapib küll. Marsil on suuri piirkondi, mis sobivad asustamiseks maistele eluvormidele.”
Kui varasemad uuringud on püüdnud küsimusele vastata kildhaaval, otsides elumärke konkreetsetest paikadest Marsi pinnal, kujutab esmaspäeval ajakirjas Astrobiology ilmunud Lineweaveri uurimus tema osutusel laiahaardelist kogumit kõigist mitmekümne aasta jooksul kogutud andmetest kogu planeedi kohta.
Marsi poolustelt on leitud jäätunud vett. Austraalia teadlaste uurimus keskendus küsimusele, kui suurel osa planeedist saab leiduda vett, mis oleks Maal elutsevatega sarnanevatele mikroobidele maiste standardite kohaselt elukõlbulik.
Marsi madala atmosfäärirõhuga keskkond tähendab, et vesi vedelal kujul eksisteerida ei saa ja aurab pinnal, ent Lineweaveri sõnul on tingimused vedela vee jaoks sobivad Marsi pinna all, kus pinnase täiendav kaal teeb vajaliku rõhu võimalikuks.
Teatud sügavustel peaks vesi olema ka piisavalt kõrge temperatuuriga, et bakterid ja muud mikroorganismid planeedi tuumast lähtuvas soojuses vohada võiksid.
Marsi pinna keskmine temperatuur Celsiuse astmikul on miinus 63 kraadi.
Lineweaveri väitel on tema uurimus seni täpseim üllitatud hinnang Marsi keskkonna elukõlbulikkusele maiste mikroobide jaoks ning arvestades asjaolu, et inimkondki on arenenud mikroobsetest eluvormidest, on avastus märkimisväärne.
