Ühe uurimistöö teemaks on siiani tabamatuks jäänud ergastatud kvarkide otsing. Arvatakse, et kvargid, millest koosnevad neutronid ja prootonid, on elementaarosakesed, mida ei saa enam väiksemateks osadeks jagada. Kui aga leitaks ergastatud kvark, oleks see teooria vale, sest ergastatud olek saab tekkida vaid siis, kui muutub osakest moodustavate väiksemate osakeste omavaheline asetus, vahendab Novaator portaali NewScientist uudist.

Varem on ergastatud kvarke otsitud Illinois’ asuvas Fermilabis põrgutiga nimega Tevatron ning välistatud nende esinemine energiatasemel kuni 870 gigaelektronvolti. Nüüd on LHC abiga ergastatud kvarke otsitud 40 protsenti kõrgemalt energiatasemelt, 1260 gigaelektronvoldi juures.

See tulemus saavutati vähem kui neli kuud kestnud andmete kogumise järel, Tevatronil kulus andmete kogumiseks aga neli aastat. “Suudame juba praegu Tevatroniga võistelda ja seda isegi otsingute kiiruse osas edestada,” ütleb LHC-ga töötav teadlane Albert De Roeck.

Fermilabi esindaja Kurt Riesselmann ütles aga, et hoolimata saadud tulemustest on Tevatron siiski veel juhtpositsioonil teiste osakeste otsingul, sest on kogunud rohkem andmeid, mille hulgast otsida. „Selles osas jääb Tevatron veel mõneks aastaks ületamatuks,” ütleb ta.

LHC astub esimesi samme ka Universumi alguseks loetava Suure paugu uurimisel. Teadlased leidsid viiteid ülikuumale ja tihedale aineolekule, mis võis universumi moodustada selle esimestel nanosekunditel.

Kvargid on tavaliselt gluuonite abil kahe-kolme kaupa kokku seotud, kuid Suure paugu toimumise hetkel oli Universum nii kuum, et kvargid võisid üksteise küljest lahti pääseda ning moodustusid vabad gluuonid ja kvargid. Teadlastel õnnestus katse käigus registreerida hetk, mil mõned üksteisest valgusekiirusel eemale lendavad osakesed olid sama nurga all, mis viitas, et nad võisid varem olla omavahel seotud.

Pole siiski päris kindel, kas need osakesed kuulusid oletatava kvargi-gluuoni plasma hulka, kuid teadlased loodavad selle peagi välja selgitada. „Loodame toimuvat mõista lähema paari kuu või aasta jooksul,” ütleb CERNi esindaja Guido Tonelli.