SUUR ANALÜÜS: Eksperdid kahtlevad Jeesuse naise olemasolus
Ka antiikkauba musta turu eksperdid pidasid küsitavaks fragmendi anonüümse omaniku ajendeid, märkides, et seni kinnitamata leiule osaks saanud avalik tähelepanu on tõenäoliselt selle väärtust kasvatanud, vahendab Phys.org.
Harvardi teoloogiateaduskonna varakristluse professor Karen King teatas avastusest teisipäeval Roomas toimunud rahvusvahelisel kopti-uuringute kongressil. Koptikirjaline ürik, mis tõenäoliselt on tõlgitud teisest sajandist pärinevast kreekakeelsest tekstist, sisaldab dialoogi, milles Jeesus räägib „minu naisest“, kellele viitab nimega Maarja.
Kingi uurimus ning asjaolu, et mõned väidetavast avastusest varem teada saanud USA ajalehed avaldasid vastavaid uudiseid esikülgedel, olid kolmapäeval konverentsil tuliseks arutlusteemadeks. Traditsiooniliselt on kristlased enamasti uskunud, et Jeesus polnud abielus, ehkki seda ei kinnita usaldusväärsed ajaloolised tõendid, märkis King. Iga leid, mis viitaks võimalusele, et Jeesusel oli kas abikaasa või naissoost jünger, mõjutaks tõenäoliselt käimasolevaid vaidlusi naiste rolli üle kirikus.
Saksamaa Münsteri ülikooli koptoloogia professor Stephen Emmel, kes kuulus 2006. aastal Juuda evangeeliumi avastamise asjaolusid uurinud rahvusvahelise nõukogu koosseisu, nentis, et tekst räägib tõepoolest Jeesusest, kes mainib „oma naist“. Küll aga kahtleb õpetlane dokumendi autentsuses. „Nii selle fragmendi välimuse kui kasutatud kopti keele grammatika juures tunduvad mõned nüansid mulle mitte päris veenvatena,“ märkis ta konverentsil osalemise kõrvalt antud usutluses.
Teine kongressist osavõtja, Hamburgi ülikooli papüüruseteadlane Alin Suciu, väljendus otsekohesemalt. „Mina ütleksin, et see on võltsing. Kiri ei näe [muude neljandast sajandist pärinevate koptikeelsete papüürusürikutega võrreldes] autentne välja,“ teatas ta.
King möönis kolmapäeval, et kirjatükiga seondub hulk küsitavusi, tänas kolleege tagasiside eest ja teatas, et kavatseb lasta dokumendi tinti testida, selgitamaks välja, kas selle keemilised osised kattuvad muiste kasutatud tintide omadega. „Meil on ees veel palju tööd, kuid kõige põnevam asi fragmendi juures on, et see on esimene puhk, mil kristlased väidavad, et Jeesusel oli naine,“ rääkis ta.
Professor rõhutas, et kui tekst ongi autentne, ei kujuta see endast mingisugust ajaloolist tõestust hüpoteesile, et Jeesus tõesti oli abielus, vaid näitab lihtsalt, et kaks sajandit pärast Jeesuse surma uskus osa varakristlasi, et tal oli olnud naine.
Tunnustatud kopti keele uurija Wolf-Peter Funk leidis, et fragmendi tegeliku tähendusrikkuse hindamiseks puudub igasugune alus, kuna teadmata on leiu kontekst. Tekst on osaline ja papüürusekild tilluke, vaid neli korda kaheksa sentimeetri suurune ehk väiksema mobiiltelefoni mõõtu. „Maailmas on tuhandeid papüüruseribasid, millele keegi on midagi pöörast kirjutanud,“ rääkis Quebecis tegutseva Lavali ülikooli Nag Hammadi kopti raamatukogu toimetamise projekti kaasdirektor Funk. „See võib olla mis iganes.“
Ka tema väljendas skeptitsismi leiu ehedus suhtes, märkides, et fragmendi vormistus on kahtlustäratav.
Põhimõttelagedad antiigiärimehed on iidseid papüürusefragmente suuremat kasu püüeldes varemgi tükkideks hakkinud. Kingi poole pöördus fragmendiga 2011. aasta detsembris anonüümne kollektsionäär, kes palus abi selle tõlkimisel ja mõistmisel. Märtsis näitas King dokumenti kahele papüüruseuurijale, kes hindasid selle väga tõenäoliselt autentseks.
Teisipäeval kuulutas Harvardi teoloogiateaduskond leiust suure meediakäraga, osutades, et Kingi uurimus ilmub väljaande Harvard Theological Review jaanuarinumbris. Ülikooli pressiteenistus sedastas, et tõenäoliselt pärineb papüüruseriba Egiptusest. Osutati, et esimesed ülestähendused selle olemasolu kohta ulatuvad 1980. aastate algusesse, ja anti mõista, et üks nüüdseks surnud Saksa professor pidas seda tõendiks Jeesuse võimalikust abielust.
Mõned arheoloogid tõttasid Harvardi sammu eetilisust arvustama, rõhutades, et fragmendi päritolu ega hilisem ajalugu pole teada ning et selle ümber tekitatud kõmu võib edendada praeguse omaniku rahalisi huvisid.
King on väitnud, et omanik soovib oma kollektsiooni Harvardile müüa. „Selle loo juures on mitu tõeliselt problemaatilist küsitavust,“ kommenteeris University Campus Suffolki arheoloogilise muinsuskaitse professor ja antiikvarade ebaseaduslikku äri pingsalt seirava blogi Looting Matters autor David Gill. „Mulle tundub, et iga mõistlik, vastutustundlik akadeemik peaks end sellisest asjast distantseerima.“
Professor Gill viitas aktuaalsele akadeemilisele debatile küsimuses, kas potentsiaalselt kahtlasel moel omandatavate ja seega musta turu tegevust edendavate antiikobjektide kohta kirjutatud artikleid üldse tohiks avaldada. Näiteks Ameerika arheoloogiainstituut AIA keeldub oma ajakirjades üllitamast artikleid selliste muististe kohta, millel puudub tõestatud päritolu ja mis on omandatud pärast UNESCO illegaalse antiigiäri vastase konventsiooni kehtimahakkamist 1973. aastal.
Samuti on mitmed Ameerika muuseumid kehtestanud korra, mille alusel enam ei omandata kindlalt tõestatud päritoluta antiikobjekte. Põhjuseks on muu hulgas tõenäoliselt riikide nagu Itaalia edukad katsed rüüstatud varasid tagasi nõuda.
Arheoloogid on mures ka selle pärast, et antiikvarade omavoliline väljakaevamine irrutab need ajaloolisest kontekstist, jättes õpetlased ilma hulgast olulisest teabest.
Princetoni ülikooli ekspert Anne Marie Luijendik, kelle poole King papüüruse autentsuse kinnitamiseks pöördus, väitis aga, et fragment vastas kõigile rahvusvahelise papüroloogialiidu kehtestatud reeglitele ja kriteeriumidele. Tema sõnul puudub papüürusetükkidel sageli tõestatud päritolu lihtsalt sellepärast, et paljud neist viidi Egiptusest välja enne, kui taolised probleemid kellelegi muret tegema hakkasid.
Luijendik nentis, et selliste antiikvarade ost ja müük on problemaatiline, ent leidis, et nende kohta artiklite avaldamine on hoopis teine asi. „Olulist teksti ei tohiks ju raisku lasta,“ rõhutas ta.
Kairo kopti muuseumi peadirektor Hany Sadak teatas, et enne sellenädalasi uudiseid polnud Egiptuse muinsuskaitseametnikud fragmendi olemasolust teadlikud. „Isiklikult, teadlasena, arvan, et tegu pole autentse leiuga, sest kui see oleks varem Egiptuse pinnal viibinud, oleksime me sellest teadnud ja sellest kuulda saanud enne, kui fragmenti riigist välja viidi,“ väitis ta.
