Dr. Robert Knell Londoni Queen Mary kolledžist ütles, et algupärane haigus oli liiga raske, et püsima jääda, kuna nakatunud muutusid kiiresti nii koledaks, et nende väljavaated seksile muutusid olematuks.

Suguühete jätkumise ning haiguse säilimise tagamiseks oli see sunnitud adapteeruma, tsiteeris BBC tema sõnu.

Dr. Knelli teooria on avaldatud teadusajakirjas Biology Letters.

Väidetavalt põhjustas süüfilise varasem vorm nägu moonutavaid mädavistrikke, millega kaasnes halb lehk. Sellise välimusega inimene peletas eemale iga potentsiaalse partneri, mis võimaldas tervetel inimestel nakatumist vältida ning kahandada haiguse edasikandumise tõenäosust.

Ka pärssis näiteks haigusega kaasnev äge liigesevalu süüfilisekandja seksuaalelu.

Dr. Knelli hinnangul kujunes selle tulemusel välja leebem viirus.

Kuigi loomadelt inimestele kandunud haigused on end varem muutnud, on tegemist esimese juhtumiga, kus muutused on olnud nii kiired.

Süüfilis jõudis Euroopasse 1496. aastal ning seda kutsuti alguses prantsuse haiguseks.

Alguses põhjustas ta haavandeid nakatunud kehaosas (sageli genitaalides), mädapaiseid, pehmete kudede luuni kärbumist ja kasvajate tekkimist. 50 aastaga aga muutus see aga ägedast haigusest vähemohtlikuks infektsiooniks.