Süstiku pardal lendas kosmosesse 4000 ussi
NASA lennutas selle aasta viimasele kosmosemissoonile süstiklaeva Atlantis. Muu hulgas on süstiku pardal 4000 pisikest ussi (Caenorhabditis elegans), kelle peal testitakse kaaluta oleku mõju lihastele.
Ussikestele saab osaks 11-päevane, üle seitsme miljoni kilomeetri pikkune kosmosereis, vahendab Eesti Päevaleht.
Varbuss on umbes millimeetripikkune mullas elav nematood ehk ümaruss ning tegemist on ühe enam kasutust leidva molekulaar- ja arengubioloogia katseorganismiga.
Kosmoses ei pea lihased teatavasti gravitatsiooni tõttu pingutama ning muutuvad nõrgaks. Pikkadel lendudel kujuneb see astronautidele suureks probleemiks, aga ka lühem kosmoses olemine võib lihaseid oluliselt mõjutada.
Nottinghami ülikooli teadlane Nathaniel Szewczyk osutab, et osa astronaute kaotab lihasmassist koguni poole, samal ajal kui keskmine on siiski 5-15 protsenti.
Varbusside abil loodetakse uurida musklite atrofeerumist, aga ka radiatsiooni mõju.