Suhkruvatist kivideks: uuring heidab värsket valgust Päikesesüsteemi päritolule
Uurimus lisab kaalu ideele, mille kohaselt esimesed tahked ained Päikesesüsteemis olid — üsna sarnaselt suhkruvatile — haprad ja äärmiselt poorsed, ning suruti alles süsteemi äärmuslikult tormilise arengu perioodidel kokku kõvemateks kivideks, millest hiljem moodustus Maa-laadsete planeetide vundament, vahendab PhysOrg.com.
Uurimuse juhtiv autor, maateaduste ja geotehnika teaduskonna doktor Phil Bland ütles: „Meie uurimus veenab meid varasemast enam, et varajastele süsinikkondriit-kivimitele andis vormi tormiline udukogu, millest nad miljardite aastate eest läbi lendasid, samamoodi nagu jõepõhjas asuvaid kive mõjutab vee tugev turbulentsus. Meie uurimus annab mõista, et see turbulents sundis varajasi osakesi tihenema ja tahkuma ning aja jooksul esimesi tillukesi kive moodustama.“
Uurijad jõudsid mainitud järeldustele pärast Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidivööst pärineva, süsinikkondriit-meteoriidiks nimetatava asteroidikillu äärmiselt üksikasjalikku analüüsi. Algselt moodustus see Päikesesüsteemi alguspäevil, mil mikroskoopilised tolmuosakesed omavahel kokku põrgates ja üksteise külge kleepudes koalestseerusid suuremate, umbes millimeetrise läbimõõduga teralaadsete osakeste, nn kondrulite (ingl chondrule) ümber.
Teadlaste töörühm rakendas süsinikkondriidiproovi analüüsimiseks elektron-tagasihajumis-difraktsioonitehnikat (ingl back-scatter defraction), mis seisneb aineproovi pommitamises elektronidega. Uurijad vaatlevad sellest tekkivat interferentsimustrit, mille sisemiste struktuuride uurimisel võetakse appi mikroskoop. Selline tehnika võimaldas uurijail täpselt seirata kondruli ümber koalestseerunud mikromeetrise läbimõõduga osakeste orientatsiooni ja paigutust. Selgus, et osakesed katavad kondrulit ühtlases mustris, mis sai teadlaste hinnangul moodustuda vaid juhul, kui tillukest kivi tabasid kosmoses vapustused, mis tõenäoliselt leidsid aset eelpoolmainitud turbulentsiperioodidel.
Töörühm määratles ka uue meetodi kivile avaldunud kompressioonijõu määra arvuliseks väljendamiseks ning pöördkonstrueeris kivi algupärase hapra struktuuri.
Dr Bland lisas: „Eriti põnev on antud lähenemise juures, et see lubab meil esimest korda kvantitatiivselt rekonstrueerida Päikesesüsteemi kõige algelisemate koostismaterjalide juurdekasvu ja kokkupõrgete ajalugu äärmiselt üksikasjalisel tasemel. Meie töö kujutab endast järjekordset sammu protsessis, mis peaks aitama meil mõista, kuidas tekkisid kiviplaneedid ja -kuud, millest koosneb osa Päikesesüsteemist.“
Tulevikus loodab töörühm keskenduda kõige varajasemate asteroidide ehituse saladustesse tungimisele.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!