Sügaval meie jalge all elab kümneid miljardeid tonne "zombibaktereid"

 (27)
Sügaval meie jalge all elab kümneid miljardeid tonne "zombibaktereid"
Sellised eukarüoodid elavad näiteks Lõuna-Aafrikas, 1,4 kilomeetri sügavusel maapinnasFoto: Gaetan Borgonie (Extreme Life Isyensya, Belgium)

Kümme aastat kestnud uurimistöö tulemusel leidsid teadlased, et mitme kilomeetri sügavusel meie jalge all elab terve hulk nn zombibaktereid, mis võivad muuta meie arusaamist sellest, kuidas elu Maal tekkis.

Avastusest andis sel teisipäeval teada Deep Carbon Observatory, mille hinnangul peitub nn maa-aluses Galapagoses mitmeid liike, mille eluiga võib olla lausa miljoneid aastaid pikk, vahendab CNN.

Esialgsel hinnangul moodustab kõigi Maa põues elutsevate pisiorganismide biomass kokku umbes 15-23 miljardit tonni, mis on sadu kordi suurem kui kõigi maailma ajaloos Maal elanud inimeste biomass. Ruumalalt on teadlaste arvates bakterite maht 2-2,3 miljardit kuupkilomeetrit, ehk pea kaks korda rohkem kui kõigi Maa ookeanite maht.

Teadlased puurisid merepõhjas lausa 2,5 kilomeetri sügavusele ning suutsid seega proovi võtta rohkem kui viie kilomeetri sügavuselt, kirjutati raportis. Uurimistulemuste põhjal on ümber hinnatud ka senised arvamused elu paiknemisest Maal - nüüd hindavad teadlased, et lausa 70% Maa eukarüootidest ehk päristuumsetest ning arhidest elab Maa pinna all.

"Sügaval Maa pinnas elutsevad mikroobid erinevad tihti oma pinnal elutsevatest "nõbudest" märkimisväärselt - nende elutsüklid on mõõdetavad geoloogilisel ajaskaalal ning vahel ei toitu nad millestki muust, kui kividest kiirguvast energiast," kirjutati raportis. Deep Carbon Observatory asejuhi Mitch Sogini sõnul võib leidu nimetada maapinnas peituvaks Amazonaseks. "Elu on seal kõikjal ning igal pool on näha ootamatuid ning tavapäratuid organisme," selgitas ta.

Värske avastus on viinud ka mitmete teiste teooriate ümbermõtlemiseni, näiteks spekuleerivad teadlased, et elu võis alguse saada hoopis Maa seest, kust eluvormid siis väljapoole liikuma hakkasid. Samuti on küsimus, kuidas maasisesed mikroobid üldse elavad, ilma, et nad miljonite või isegi kümnete miljonite aastate vältel poolduks.