Sügaval Maa pinnas peidab end uskumatu hulk teemante

 (29)
Sügaval Maa pinnas peidab end uskumatu hulk teemante
Le Grand Mazarin, 19.07 karaadine roosa teemantFoto: Chris J Ratcliffe, AP

Mitme ülikooli peale kokku pandud teadlasterühm kasutas helilaineid, et uurida maapinnas toimuvat. Nad avastasid, et maapinnas peidab end vähemalt kvadriljon ehk miljon miljardit tonni teemante, vahendab Sciencealert.

"See näitab, et teemandid ei olegi nii eksootilised, vaid suurel skaalal on tegemist võrdlemisi tavalise mineraaliga," ütles uurimisrühma kuulunud Ulrich Faul, kes on MIT teadlane, väljaandele Business Insider. "Me küll ei saa neid kätte, kuid me teame, et neid on rohkem kui me arvasime," ütles ta.

Teemandid on peidus maa-alustes kaljuformatsioonides, mida nimetatakse kraatoniteks. Kraatonid on sissepoole suunatud mägede moodi ning asuvad Maa tektooniliste plaatide keskmes. Maksimaalselt kuni umbes 322 kilomeetri sügavusele ulatuvate kraatonite alumised osad - juured - koosnevadki umbes 1-2 protsendi ulatuses teemantidest.

Teadlased kasutavad helilaineid, et uurida Maa seismilist aktiivsust. Viimase põhjal on omakorda võimalik luua ettekujutus sellest, milline näeb välja meie koduplaneedi sisemus.

Nimelt liiguvad helilained eri kiirusega olenevalt sellest, missugune on Maa sisemuses olevate kivimite kompositsioon, temperatuur ja tihedus. Võrreldes helilainete liikumise kiirust saavadki teadlased oletada, missuguste kivimitega tegemist on.

Seotud lood:

Teadlased avastasid, et kraatonite "juurtele" liginedes helilained kiirenesid. Pärast erinevate kivimitega eksperimenteerimist, leidsid teadlased, et sellist kiirust on võimalik saavutada ainult sellises kivimis, mille massist 1-2 protsenti moodustavad teemandid.

Selleks, et välja arvutada teemantide kogumass kraatonites, oletasidki teadlased, et särava mineraali sisaldus kraatonides on 1-2% protsenti ning korrutasid selle kraatonite koguruumalaga.

Kahjuks on teemante hetkel võimatu kaevandada - need on 145 kuni 241 kilomeetri sügavusel, kuhu ei ulatu veel ükski praeguseni leiutatud puur.

Teadlaste uurimus avaldati väljaandes Geochemistry, Geophysics, Geosystems.