Südamerabandus on mõistlik saada päeva teises pooles või öösel
Töörühm kõrvutas sümptomite alguse kellaaegu kahe südamekahjustustele viitava valgulise markeri tasemetega patsientide vereanalüüsides, vahendab New Scientist.
Nood valgud kujutavad endast ensüüme, mis reeglina püsivad südamelihase rakkude sisemuses, ent rakkude elutegevuse lõppedes vabanevad ja satuvad verre. Kui vastavate ensüümide tase vereringes tõuseb, võib see tähendada, et suur hulk südamekudesid on surnud.
Ajakirjas Heart avaldatud uurimuse tulemused näitasid, et südamelihase kahjustused olid märksa ulatuslikumad pärast hommikusi rabandusi. „Tipp-intervall on hommikul kella kuue ja südapäeva vahel,“ ütles Ibanez. „Inimestel, kelle rabanduse kellaaeg jäi nimetatud vahemikku, esines ükskõik millisel muul ajal rabanduse saanud inimestega võrreldes 20 protsenti rohkem kudede kärbumist.“
Ibanes arvab, et süüdi on kaitsva toimega valgud, mida nimetatakse päästekinaasideks (ingl salvage kinase). On teada, et näriliste ja sigade südamerakud eritavad neid päeva eri perioodidel eri kogustes, kusjuures hommikuti on päästekinaasi-toodang väiksem. „Valgud, mis inimeste südamerakke kahjustuste eest kaitsevad, võiksid pakkuda uusi raviviise,“ osutas Ibanez.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!