Südame elustamine pole enam nii valulik
Mõnikord tekib juhteteedes häire ja elektrisignaal jääb südamesse uitama – süda hakkab fibrilleerima ehk virvendama ega pumpa enam verd laiali. Virvendavad kojad tekitavad eluohtlikke trombe. Vatsakeste virvendus on surmav, kui südame tööd minutite jooksul ei taastata, vahendab Novaator.
Fibrilleerivat südant saab tööle aidata välise elektrilöögiga. Vastav riistapuu ehk defibrillaatoriga antud tugev elektrišokk sunnib kogu südamelihase korraga kokku tõmbuma ja seejärel lõõgastuma ning aitab loomuliku löögirütmi taastada. Tugeval elektrilöögil on omad varjuküljed – see on valus ning võib nahka põletada.
Cornelli ülikoolis töötav Flavio Fenton ja Stefan Luther Max Plancki instituudist otsisid leebemat ja vähem valusat esmaabivõtet - nad koostasid südame matemaatilise mudeli, mille põhjal selgus, et südame virvendus saab alguse kindlatest kohtadest. Kui seal väikeste korduvate elektrilöökidega signaali tekkimine katkestada, taastab süda oma normaalse töörütmi.
Uurijad katsetasid oma teooriat elus hagijatel, kellel kutsuti kodade fibrillatsioon esile kehasse paigaldatud elektroodidega. Teadlased leidsid, et tavapärane elektrišokk on asendatav kiirete üksteisele järgnevate väiksemate elektrilöökide seeriaga.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!