Stonehenge’i juurest leiti teine kiviring

Avoni jõe kaldalt, kohast, kust sai alguse 2,8 kilomeetri pikkune Stonehenge’i kivipühamuni kulgev muistne tee Avenue, avastati tunduvalt väiksem, kunagi seal asunud kivide aukudest koosnev ring.

Arheoloogidel oli kohe pakkuda ka nimi Bluehenge — ikka selle sinakat värvi kiltkivi järgi, mida kasutati ka Stonehenge’i püstitamiseks, vahendab Eesti Päevaleht.

Leid kinnitas Sheffieldi ülikooli professori Mike Parker Pearsoni teooriat, mille kohaselt oli Stonehenge oma aja suuremaid hauapühamuid.

Stonehenge’i jõekalda projekt, mille raames on arheoloogid juba kuus aastat ühes ja teises kohas labida mulda löönud, on toonud nähtavale üha enam tõendeid selle kohta, et Stonehenge ei olnud vaid üksik suur kiviring keset lagendikku.

Kuna Avenue viib Bluehenge’ist otse Stonehenge’i, on selge, et mingi muistne riitus pidi neid omavahel siduma, ja kuigi kiviringid ise paistavad jäljendavat taevakehade liikumist, ei viita nende kooslus enam muinasastronoomiale.

Piki Avoni jõge ülesvoolu asus puidust sammastega Wood­henge, selle kõrval paik­nes juba Stonehenge’i püstitamise ajal asula, praeguse nimega Durrington Wells, ja kui oletada, et asula ja Stonehenge’i vahele kokku kühveldatud vall Cursus kujutas endast piiri elavate ja surnute riigi vahel, ongi uus teooria sündinud.

Pearson peab tõenäoliseks, et Bluehenge oli vahepeatus jõge pidi allavoolu toimetatud surnute viimsel teekonnal.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Online'is