Samal ajal näitlikustab analüüs suurepäraselt, kuidas uued teadustulemused laiema avalikkuse ette jõuda ei tohiks. Hakatuseks polnud eelnevalt avaldatud 700 andmeallika põhineva töö põhifookus üleüldse ohutuks peetava alkoholi koguse välja selgitamisel. Selle asemel lootsid autorid leida, kui suure hulga 23 erinevat tüüpi tervisehädadest saab kirjutada 195 eri riigis alkoholi arvele ja palju joodi neis riikides alkoholi.

"Selles mõttes oli töö muljetavaldav, kuid see osa muidugi kedagi ei huvitanud. Palju vajalikuma teadmisena tundus küsimus, kas päevas väikese klaasi veini joomine kahjustab tõesti tervist," nentis Cambridge'i Ülikoolis riskikommunikatsiooni uurimisega tegelev Spiegelhalter. Õnneks oli töörühmal vastus juba varnast võtta. "Meie tulemused näitavad, et kõige ohutum on juua mitte midagi," järeldavad autorid analüüsis.

Suhteline vs absoluutne risk

Seda näib toetavat ka allolev graafik, mis kujutab erinevas koguses alkoholi tarbimisega seotud tervisehädade tekkimise riski kasvu. Päevas 15 alkoholi ühikut ehk 1,5 pudelit veini joovatel inimestel kasvab nende tervisehädade esinemise suhteline risk võrreldes alkoholist hoidunutega kolm korda. Kuid siinsamas algavad esimesed probleemid.