St. Lawrence'i veetee - kuidas ookeanilaevad pääsevad 180 m kõrgemale Suurde Järvistusse

 (1)
St. Lawrence'i veetee - kuidas ookeanilaevad pääsevad 180 m kõrgemale Suurde Järvistusse
Foto: fastlane.dot.gov

Täna, aastal 1959 võisid kuninganna Elizabeth II ja president Dwight David Eisenhower pidulikult avada uue veetee, mille Kanada ja USA olid kahasse rajanud. Suured ookeanilaevad said  võimaluse siseneda Suurde Järvistusse, hoolimata ligemale 180-meetrisest kõrgusevahest, "ronida" Wellandi kanali kaudu ka Niagara joast mööda, ja kui vaja, sõita Toronto, Detroidi, Chicago, Duluthi või kasvõi Thunder Bay sadamateni välja.

Selle veetee peamiseks osaks on mõistagi Ontario järvest omanimelisse lahte Atlandi ookeanis voolav St Lawrence jõgi (pikkus 1197 kilomeetrit, kõrguste vahe 74,7 meetrit), mis juba enne 1950. aastatel toimunud süvendamisi-laiendamisi oli laevatatav. Välja arvatud muidugi talvel. Ja muidugi suuremad laevad siis sealt edasi ei saanud.

St Lawrence'i veetee valmis praegusel kujul aastail 1954-1959, ning oma osa selle valmimisse panustasid mõlemad riigid, USA ja Kanada. Tegemist on ka olulise majanduskanaliga, sest sealt kaudu toimetatakse maailma Ontario provintsi teraviljalaadungeid.

St. Lawrence'i jõgi: oma tuhande saarega

Seotud lood:

Ontario ja Erie järvi ühendav 58-kilomeetrine Niagara jõgi läbib aga suure kukkumise, osalt ka omanimelise joana. Ontario järve veepind on nimelt 75 meetrit üle merepinna, Erie järvel 174 meetrit, ning kogu jõe languseks seega 99 meetrit, sh Niagara joa languseks 51 meetrit. Seda jõge kaudu laevad sõita ei saa.

Ja nii ehitati juba 1820. aastatel selle jõega enamvähem paralleelselt 42 kilomeetrit pikk Wellandi kanal (avati 1830). Just siis avanes ka laevatatav ühendus kahe järve vahel:

Erie järvest edasi (või täpsemini ülesvoolu) on Huroni järve veetase 176 meetrit üle merepinna, Michigani järvel 177 meetrit, Ülemjärvel aga 183 meetrit üle merepinna, mis tähendab ka seda, et kogu nende järvede solk voolab alla Ontario järve, tehes sellest ka kõige reostunuma järve Suures Järvistus. Aga tegemist on ju ka järvistuga, kus paikneb 21 protsenti kogu maailma mageveest.

St. Lawrence'i veetee lüüsid. Kaart: gcps.desire2learn.com

Kokku kaheksa lüüsi St Lawrence'i jõel ja kaheksa lüüsi Wellandi kanalis aitavad laevadel läbi pääseda palju suuremast veepinna taseme erinevusest kui on isegi Panama kanalis. Panama kanalis tuleb laevad tõsta vaid 26 meetrit kõrgemale ja siis nad madalamale tagasi aidata (kuigi Atlandi ookeani veetase on lisaks 20 sentimeetrit madalam kui Vaiksel ookeanil).

Suure järvistu Ülemjärve veepind on aga merepinnast 183 meetrit kõrgemal, ja St Lawrence'i veetee kujutab seega ka justkui 4000 kilomeetrist, maksimaalselt 225,6 meetrit pikki  ja 23,8 meetrit laiu laevu 183 meetrit kõrgemale (või madalamale) tõstvat voolava veega lifti.

Ülemjärv fotodes: