Belgia ja Hollandi insenerid on aga oma värskes teadustöös arvutisimulatsiooni abil ära näidanud, et jooksjad ja jalgratturid annavad sportides piiskadele lisahoogu ja nii lendlevad ka viirused neist palju-palju kaugemale. Nad soovitavad, et tuleks hoiduda sattumist sportlaste „kiiluvette" ja proovida jääda neist parem küljele, kirjutab väljaanne Medical Xpress.

Soovitav vahemaa sõltub sellest, kui kiiresti välja- ja sissehingaja liiguvad. Teadlaste hinnangul peaks jooksja püüdma jääda samas suunas liikuva inimese taga vähemalt 9 meetri kaugusele ning teine rattur eessõitjast 18 meetri kaugusele. Kui see pole võimalik, tuleks liikuda teisele sõidurajale.

"Kui keegi hingeldab, köhib ja aevastab kõndides, joostes või jalgrattaga sõites, on suurem osa mikropiiskadest jooksja või jalgratturi taga olevas õhuvoolus. Teine inimene, kes jookseb või sõidab rattaga eesolija taga, liigub siis läbi selle tilgapilve," rääkis uuringu üks autor Bert Blocken.

Ta märkis, et tema töö tulem ei tohiks inimesi treeningutest eemale peletada, kuna need on üliolulised füüsilise ja vaimse tervise säilitamiseks - seda ka praegu pandeemia ajal. Kuid teistest treenijatest eemale hoidmine on mõistlik, sest inimesed levitavad seda viirust juba enne sümptomite tekkimist.

Blocken ütles, et tema simulatsioon piirdus suuremate tilkadega, mis liiguvad maapinnale. Ta ei modelleerinud väiksemate aerosoolsete osakeste käitumist, mis võivad - eriti kinnistes ruumides - tundideks õhku jääda.

Igal juhul on rusikareegel selline: mida rohkem viirusi inimene sisse hingab, seda suurem on võimalus haigestuda. Sportlastel on aga parim valida eesliikujaest erinev liikumistrajektoor.

Uuringus mitteosalenud Colorado Boulderi ülikooli keemiaprofessor Jose-Luis Jimenez rääkis, et viirused võivad õhus hõljuda sarnaselt sigaretisuitsuga ja on üsna loomulik, et kui käia viirust välja hingava inimese järel, on suurem võimalus neid ka sisse hingata.