Spikerdamiskultuur kolib uutesse mõõdetesse
Hiina riigis toimuvad traditsioonilised kolmepäevased kõrgkooli sisseastumiseksamid 7 kuni 9 juunini, kui umbes kümme miljonit noort hiinlast sooritavad senise elu olulisimad eksamid. Suures riigis annab kõrgkooli diplom suuremaid võimalusi võrreldes meie väiksema riigiga, mistõttu hiinlaste jaoks on juuni algus nii märgiline sündmus, et testimisele tulevad lisaks üliõpilaskandidaadile kaasa veel maalt või kaugemalt pärit sugulased. Hotellis staape pidavad grupeeringud meenutavad individuaalalade profisportlasi, keda ümbritseb kogum abistavaid ja muretsevaid tegelasi, märgib Kristjan Port saates Portaal.
Mõistes hiinlaste kõrgkooli pääsemise olulisust, on ka mõistetav eesmärgile viivate lugematute alternatiivsete teede otsimine. Mõned neist on heatahtlikud ebaususegused talitlused, mõned püüavad kasutada tutvuste võrgustikke ja mõned püüava lihtsalt maha kirjutada või muul moel eksamineerijaid tüssata. Arvatavalt leiab vale-versache või liba-adidase kultuurist taolisele tegevusele rohkesti toetust. Kuid selles pole põhimõtteliselt midagi uut, millega Soome lahe rannarahvast üllatada.
Vahest aga üllatab suures massis sündiv leidlikkus, sest igal aastal spikerdamisega vahele jäävast paarist tuhandest Hiina noorest kasutab kasvav osa eksamite ajal kaasaegseid telekommunikatsioonivahendeid nagu miniatuursed raadiosaatjad ja kõrva peidetud vastuvõtjad. See on hoopiski kõrgem tase võrreldes koduse Agu Sihvkaga, kui ta sai loodusteaduses puuduliku.
Arvestades tehniliste võimaluste kiiret arengut ja spikerdamise innovatsiooni survet, otsustas Hiina haridusministeerium äsja ajakohastada eksamil mahakirjutamist käsitlevate reeglite sisu. Nagu teatab uudisteagentuur Xinhua, täienes reeglistik 15 uue pügalaga ühest küljest joonimaks alla ja teisalt tagamaks spikerdamise suhtes null tolerantsi. Vahelejäänud noor kantakse musta nimekirja ja talle on ülikooli uks suletud veel ka järgmisel aastal.
Uued reeglid keelavad eksamite ajal igasuguse signaale saatva või vastuvõtva tehnilise seadme omamise. Varem oli keeld kitsam ja käsitles vaid mobiiltelefoni ja muid traditsioonilisemaid telekommunikatsiooni seadmeid. Tänu umbes seitsme Eesti suurusele eksamineeritavate turule, toimib Hiinas põrandaalune spetsiaalsete spikerdamisseadmete tootmise ja vahendamise turg. Isegi mõned õpetajad on selliste seadmete müügiga vahele jäänud.
Seetõttu on üha tavapärasemaks sammuks eksamiruumi pääsemiseks vaja läbida lennujaamast tuttavad turvaväravad. Lisaks jälgib eksamiruumis olijaid mitu kaamerasilma ja nähtamatut eetrit täidavad mobiilsidet blokeerivate saatjate segavad signaalid. Olukord meenutab natukene politsei võitlust kiiruse ületajatega. Ühest küljest luuakse hoiatavate näidete abil eneseregulatsiooni motiveeriv meediaruum. Teiseks astmeks on kaamerate ja kiirusmõõtjate kasutamine üleastujate karistamiseks. Ning kolmandaks on apelleerimine moraalile.
Viimast tunnistavad ka Hiina eksamineerijate esindajad tõdedes, et valvesüsteemid pole kunagi absoluutsed, mistõttu kõige tõhusamaks on muuta eksamineeritavad juba koolis autonoomselt ausalt käitujateks. Ja kui see ei aita, siis vähemalt treenida nende distsiplineeritust ja kuulekust.
Vaadates kuidas koduses Eestis lisatakse kiiruskaameraid üha juurde, on kohane küsida, millal jõuavad turvaväravad ja kaamerad ka meie eksamiruumidesse.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!