Uurimise all olid immunosupressandid – ravimid, mida inimesed tarvitavad pärast elundisiirdamist, et vältida äratõukereaktsiooni. Kümne aasta jooksul kogus Eliasson koos oma abilistega vereproove 6000 inimeselt, kes tarvitasid immuunsust alla suruvaid ravimeid. Uurijad võrdlesid ravimi kontsentratsiooni ja D-vitamiini kontsentratsiooni muutumist kehas, vahendab Novaator.

Ajakirjas Drug Metabolism and Disposition ilmunud artiklis avaldasid Rootsi teadlased, et osade CYP3A4 abil metaboliseeruvate ravimite tase vereproovides oli suvekuudel kuni 17 protsenti madalam. Samalaadsel ravimil, mille lagunemiseks on vaja üht teist ensüümi sellist muutust ei täheldatud.

Eliassoni väitel vajavad kasutatud analüüsimeetodid veel täiustamist, kuid esialgsed tulemused lubavad arvata, et mõne ravimi puhul võivad päikesenautijad vajada suuremaid annuseid. Selline teadmine aitab arstidel ravimeid määrata patsientidele, kes veedavad osa aastast soojemas kliimavöötmes. Samuti peab võimalike mõjudega arvestama piirkondades, kus päikesekiirguse hulk on aasta lõikes väga erinev.

Eliasson selgitab inimese võimet suvisel ajal ravimeid ja teisi kehavõõraid aineid edukamalt metaboliseerida evolutsiooni käigus kujunenud muutustega. Suvel oli loomi küttida kergem ja seetõttu puutusid inimesed rohkem kokku eri liikidelt pärinevate bakterite ning nende toksiinidega.

Kuna ensüüm CYP3A4 mõjutab paljude ravimite ainevahetust ning D-vitamiin võib mõjutada ka teisi teisi maksaensüüme, plaanib Karolinska instituut jätkata võimalike koosmõjude uurimist.

Üks Eliassoni uurimisrühma liikmetest tegelebki vere hüübimist mõjutava ravimi varfariini ja D-vitamiini vaheliste seoste leidmisega. Varfariini täpne annustamine on väga tähtis, kuna vastasel korral võib tekkida eluohtlik verejooks.