Sojaoa aretamine sai olulise tõuke


Sojaoa aretamine sai olulise tõuke
AP/Scanpix

Kui seni võttis uue sojaoa sordi aretamine aega 12-20 aastat, siis nüüd, kui USA teadlastel õnnestus järjestada soja genoom, saadakse hakkama oluliselt kiiremini ehk 5-7 aastaga.

Sojauba (Glycine max) on oluline toidu- ja söödataim, mis on tuntud oma suure valgu- (38–45 protsenti) ja õlisisalduse (ligi 20 protsenti) poolest.

Sojauba on täisväärtuslik valguallikas, sest sisaldab märkimisväärses koguses kõiki vajalikke aminohappeid. Kiire kasvu ja suure õlisisalduse tõttu on soja ka oluliseks biodiislikultuuriks, vahendab Eesti Geenikeskus.

Just suure bioenergeetilise potentsiaali tõttu tunneb soja vastu suurt huvi USA Energeetikaministeerium, mille koosseisu kuuluv Joint Genome Institute (JGI) oli juhtivaks osapooleks soja genoomi sekveneerimisel.

Sojaoa genoom hõlbustab insenergeneetiliselt muundatud sortide loomist (näiteks on nüüd teada kõikide õlitootmises osalevate geenide järjestused) ja kiirendab sordiaretust klassikaliste meetoditega.

Sojat kasvatati 2008. aastal maailmas ligi 95 miljonil hektaril, sellest üle poole USA-s. Võrdluseks — nisu kasvatati umbes 200 miljonil hektaril.