Söeõgijad pisikud toodavad maagaasi
Samuti võib see kahandada või üldse kaotada seni enesestmõistetavaks peetud vajaduse maagaasi tulevikus USA-sse importida, usub Philadelphias asuva riikliku energiatehnoloogia labori gaasistustehnoloogiate osakonna haldur Gary Stiegel, vahendab TechnologyReview.com.
Ühendriikide praeguse aastase maagaasivajaduse katmiseks piisaks riigi söevarude üheainsa protsendisajandiku mikroobide abil metaaniks muundamisest, väidab Texase Austini ülikooli endine majandusgeoloogia professor ning San Antonios asuva ettevõtte Altuda Energy Corporation asutaja Andrew Scott, kelle firma arendab samasugust protsessi.
Suurem osa maagaasist on tekkinud miljonite aastate vältel suure rõhu all ja kõrges kuumuses. Kuid 1990. aastate keskel Texase ülikoolis töötanud Scott aitas tõestada, et märkimisväärse osa maagaasist toodavad lakkamatu protsessina sellised mikroorganismid, mis toituvad söest.
Esmalt lammutab üht tüüpi mikroob söes leidvad pikad süsivesiniku-molekulid lühemateks ahelateks, seejärel muundavad teised mikroobid need molekulid orgaanilisteks hapeteks ja alkoholideks. Lõpuks toituvad nendest saadustest metanogeenideks nimetatud mikroobid, kes, nagu nimigi ütleb, toodavad metaani.
Luca uurijad on õppinud suurendama mikroobide toodetud metaani kogust, seda nii laborikatsete käigus kui päris söemaardlais; selleks viiakse mikroorganismide elukeskkonda mitmesuguseid toitaineid ning muudetakse seda muude kemikaalide abil. Ülesande tegi raskeks asjaolu, et mõnedes söeleiukohtades elutseb kuni tuhat eri liiki mikroobe, millest mõned võivad metaani valmistamisse sekkuda. Ettevõte arendas välja kombinatsioonid sellistest toitainetest, mis eelistasid metaani tootvaid organisme.
Luca asepresident bioloogiateaduste alal Mark Finkelstein ütles, et ettevõte on oma meetodeid katsetanud söemaardlais, kuhu olid puuritud kaevud maagaasi kogumiseks (umbes kümme protsenti Ühendriikides kaevandatud maagaasist pärineb söelademeist). Paljud neist kaevudest olid lakanud maagaasi tootmast või andnud gaasi liiga vähe, et see ära tasuks.
Pärast mikroobidega rikastamist kasvas kaevude tootlus ning need muutusid taas tasuvaks, kinnitab Finkelstein. Uus rahasüst võimaldab Lucal rakendada oma tehnikat suurema hulga kaevude juures ning jätkata protsessis osalevate mikroorganismide põhjalikumat teaduslikku uurimist eesmärgiga kasvatada metaanitootlikkust veelgi.
Finkelstein ütleb, et esialgsete tulemuste põhjal otsustades saab nende firma protsessi laiendada maagaasikaevude eluea pikendamiseks. Traditsioonilised tehnoloogiad maagaasi eraldamiseks söest, mis esmalt kõrvaldavad vajaliku vee ning avavad seejärel juurdepääsu hapnikule, tapavad sellega söeleiukohtades looduslikult esinevad mikroobid.
Mikroorganismidele soodsaid tingimusi hoolikalt säilitades võimaldab ettevõte neil söe seedimist ja metaani tootmist jätkata. Samuti võib ettevõte kasutusele võtta oma tehnikad kasulike kütuste kogumiseks sellisest söest, milleni senikasutatud kaevandamismeetodid ei küündinud, usub Finkelstein.
Scott sõnul pole seni päris selge, kui suure osa USA söereservist saab metaaniks muundada. Palju sõltub söemaardla olemusest ning sellistest pisiteguritest nagu söe pinna struktuur. Näiteks võivad mikroobide toodetud laguproduktid kuhjudes viimaks neid endid välja suretada. Scott kardab ka avalikkuse reaktsiooni mikroobide kasutamisele, ehkki neid esineb söemaardlais looduslikultki, eriti piirkondades, kus maardlad on koos joogiveeallikatega. Mingil juhul, kinnitab ta, pole need mikroobid inimesele kahjulikud.
Luca edu sõltub lõppude lõpuks ettevõtte protsessi maksumusest ja maagaasi hinnast, ütleb Stiegel, kuid leiab ka, et süsinikuemissioonide kärpija ning alternatiivse kodumaise energiaallikana on see “intrigeeriv lähenemine”.
