Skalpelli vahetavad välja imetillukesed krabid?

Uued juhtmeta tolmuterasuurused seadmed suudavad kinni haarata ja liigutada väikeseid objekte. See läbimurre võib aidata välja töötada uusi abivahendeid operatsioonide jaoks.

Mikrohaarajate liigesed tõmbuvad kokku, kui nendeni jõuab kindel keemiline signaal või kui temperatuur tõuseb teatud tasemele, seega saab seadmete tegevust inimkeha sees juhtida. Värskes uuringus kasutati seadmeid nii imepisikeste helmeste kui ka elus rakkude liigutamiseks, vahendab

Novaator

ajakirja National Geographic.

Kunagi oli suur sisselõige ainsaks võimaluseks jõuda operatsiooni teel organiteni. Tänapäeval saavad arstid enamasti hakkama väikeste sisselõigetega, mille kaudu sisestatakse haigesse pisikesed haarmetega tööriistad.

Uut seadeldist on aga võimalik lihtsalt sisse süstida või alla neelata, seega toimub operatsioon ilma lõikuseta, selgitas uuringu autor, Johns Hopkinsi ülikooli keemik ja molekulaarbioloog David Gracias. Kasutusvalmid on sellised vahendid teadlase hinnangul aga alles aastate pärast.

Mikrohaarajate disainimisel — „peopesa“ külge on kinnitatud kuus kolme liigesega jätket — võeti eeskuju krabidelt. Kindlate kemikaalide või üle 40-kraadise temperatuuri toimel pehmeneb liigestes asuv polümeer ning haarmed sulguvad.

Praegu kasutatavad mikrohaarajad on enamasti ühendatud juhtmetega ning töötavad mehaaniliste või elektriliste signaalide abil, mistõttu nende liikuvus on piiratud. Uut seadet saab kehas liigutada aga ainult lihtsa magneti abil, mida liigutatakse naha pinnal. Nii saaks eemaldada objekte ka raskesti ligipääsetavatest kohtadest, näiteks peentest kapillaaridest.

Imepisikesed seadmed on suhteliselt odavad ning neid on võimalik toota suurtes kogustes, selgitas Gracias, kelle uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Enne seadmete jõudmist arstikabinetti tuleb aga lahendada mitu probleemi. Esiteks võib masin kehas kaotsi minna. Teadlased püüavadki praegu välja töötada süsteemi, mille abil masin saaks vajadusel liikuda ka magnetist sõltumatult.

Teiseks suudab seade sihtmärgist kinni haarata vaid ühe korra ning seda pole võimalik panna objekti vabastama ja uut objekti haarama. Võib osutuda probleemiks, kui seade haarab kinni valest objektist. Teadlaste hinnangul võib nende probleemide lõplik lahendamine võtta aega 10-15 aastat.