Sinu maks teab ka ilma aju abita, mis kell on

 (7)
Sinu maks teab ka ilma aju abita, mis kell on
Sinu maks teab väga hästi, mis kell on. Isegi kui aju talle seda ei ütleUnsplash / Jon Tyson

Teadlased on juba mõnda aega kahtlustanud, et inimese kehas olevad bioloogilised, ööpäevase rütmi "kellad" toimivad ka eraldiseisvalt ja ei ole seotud nn keskse ajakeskusega inimese ajus. Nüüd saadi värske teadusuuringu abiga teooriale kinnitus.

24-tunnilised rütmid valitsevad enamiku organismide peamiste füsioloogiliste funktsioonide toimimist ning bioloogilise kellasüsteemi häirimine, näiteks magamata ööga, võib inimese tervist oluliselt mõjutada.

Värskelt avaldatud uuringust tuli välja, et meie maks saab aru, kui me hilisõhtul magama jäämise asemel jõllitame televiisorit või nutielefoni, vahendas portaal ScienceDaily.

Kui maks vastava informatsiooni tuvastab, võib see inimese ööpäevased rütmid pea peale pöörata ja organismi erinevatele tervisehädadele (sh nakkushaigustele) vastuvõtlikumaks muuta.

Kalifornia ülikooli ja Barcelona biomeditsiini instituudi koostöös analüüsiti organismi sisemisi ööpäevaseid bioloogilisi kellasid, mis ainevahetust reguleerivad. Selleks kasutati spetsiaalselt aretatud hiiri.

Kuigi seda oli juba varem kahtlustatud, et erinevad kehas olevad ööpäevaste rütmide tajumise "kellad" toimivad ka iseseisvalt ja ei sõltu ajus, hüpotalamuses asuvast nn tsentraalsest bioloogilisest kellavärgist, ei olnud teadlastel varem võimalik seda teooriat testida.

Seotud lood:

Selleks, et teooriat testida, mõtlesid teadlased kõigepealt välja, kuidas hiire bioloogiline kell täielikult välja lülitada. Seejärel hakati erinevate organite "kellasid ükshaaval sisse lülitama," näiteks maksas või nahas.

Kogu selle kellamängu tulemused olid väga huvitavad, sest mitte keegi ei osanud arvata, et maksa või nahka saab nii otseselt valgusega mõjutada.

Hoolimata sellest, et kõik teised keha ööpäevase rütmi kellad olid välja lülitatud, kaasaarvatud keskajus olev, teadis maks ikkagi mis aeg parajasti on: maksa talitus reageeris valguse muutusele ning säilisid ka kriitilised funktsioonid nagu toidu seedimiseks ette valmistamine söögiajal ning glükoosi energiaks muundamine.

Kuidagimoodi suutis maksa bioloogiline kell tuvastada valguse, tõenäoliselt teistelt organitelt saadavate signaalide kaudu. Maksa bioloogiline kell lakkas töötamast ainult siis, kui hiiri hoiti pidevas pimeduses.

Nüüd siit edasi hakatakse uurima, kuidas erinevad organid omavahel suhtlevad ning loodetavasti viib see kunagi nende ainevahetuse radade desifreerimiseni, mis kontrollivad meie ööpäevaseid rütme, aga ka vananemist ja üldist heaolu.

Varem on samad teadlased uurinud, kuidas saab bioloogilist kella mõjutada faktoritega nagu magamatus, toitumine ja treeningud. Ka arvuti kasutamine, televiisor ning mobiiltelefoni ekraanivalgus napilt enne magamaminekut segavad meie bioloogilise kella toimimist.

Just kaasaegne eluviis on see, mis üsna lihtsalt ööpäevased tsüklid segadusse ajab. See omakorda toob kaasa depressiooni, allergiaid, enneaegset vananemist, vähkkasvajaid ja muid terviseprobleeme.

Tulevased uuringud nende (spetsiaalselt aretatud) hiirtega toovad ehk selgust selles osas, kuidas inimeste bioloogilisi kellasid erinevatele raputustele vastupidavamaks muuta.