Sinivaalad laulavad üha madalama häälega

Suurimad imetajad sinivaalad hüüavad oma kaaslasi iga aastaga järjest madalama häälega. Teadlased seda veidrat trendi siiani usutavalt seletada ei oska.

Whale Acoustics on ettevõte, mis on spetsialiseerunud sinivaalade häälitsuste salvestamisele California rannikumeres. Ettevõtte juhi Mark McDonaldi sõnul peavad nad oma detektoreid igal aastal madalamale sagedusele kalibreerima. Vaalade veidrat käitumist on üritatud mitmeti seletada, kuid siiani pole midagi tõeliselt veenvat suudetud leida, vahendab Novaator teadusportaali PhysOrg uurist.

McDonald on koos Sarah Melnicki ja John Hildebrandiga Scrippsi okeanograafiainstituudist uurinud tuhandeid tunde lindistatud vaalahäälitsusi alates 1960. aastaist ning materjalile tuginedes tuleb nentida, et vaalad tõepoolest laulavad iga aastaga järjest madalamalt.

Muutus pole küll väga suur, murdosa ühest hertsist aasta kohta, kuid pika aja jooksul siiski vägagi märgatav. Huvitav on ka asjaolu, et sinivaalad kõikjal maailmas järgivad seda trendi ning häälitsevad ühtmoodi üha madalamalt. See on üllatav, sest erinevates maailma otsades elavad populatsioonid ei pruugi üksteisega kokku puutuda ning igal populatsioonil on välja kujunenud oma laulud. Kõige paremini uuritud vaalapopulatsioon elab California ranniku lähedal ning vaatlusalusel perioodil on nende lauluhääl madaldunud tervelt 31 protsenti.

Algselt arvas McDonald, et selle põhjuseks on mürareostus, mis tuleneb intensiivsemaks muutunud laevaliiklusest. On teada, et viimase 60 aasta jooksul on mürafoon meredes suurenenud tervelt 12 detsibelli. Sel juhul peaksid sinivaalad aga häälitsema just kõrgemalt, et suurenenud mürast üle karjuda.

Teine hüpotees on, et mered on muutunud happelisemaks ja soojemaks, sest atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsioon on tõusnud. Samas ei usu teadlased ise sellesse võimalusse, sest muutus on ikkagi väga väike, vaalade reaktsioon sellele aga ebanormaalselt võimendatud.

Sinivaalu kütiti 20. sajandi algul peaaegu väljasuremiseni. Nüüd käib vaalade käsi aga paremini ja populatsioonid on oluliselt suurenenud. Seetõttu on pakutud välja, et kuna 1960. aastail oli vaalu vähem, pidid nad hüüdma kõrgema tooniga, et nende hääl kaugemale kostaks. Nüüd, kus vaalu on rohkem, pole seda enam vaja ning häält võib tasapisi madaldada. Siiski on ka see hüpotees vigane, sest oma häält on madaldanud ka need populatsioonid, mis pole küttimise läbi kannatanud.

Võimalik, et põhjuseks on muutused paaritumiskäitumises. Sinivaaladest laulavad ainult isased ning mida suuremad nad on, seda madalamalt hüüavad. Seetõttu on pakutud välja, et noored isased hüüavad järjest madalamalt, et üksteist üe trumbata ning näida suurema ja küpsemana, kui tegelikult ollakse. Selle hüpoteesi kinnitamiseks on aga vaalade käitumisest ja suhtlusviisidest siiani veel liiga vähe teada.