Sinivaala kauge eellane sõi muda

Iidne kääbuskasvu vaal mammalodon toitus arvatavasti pisikestest loomakestest, keda ta lühikese koonuga merepõhja tonksates koos mudaga sisse lõmpsis.

Värske uurimistöö väidab, et just mudalõmpsimiest kujunes välja meie aja kiusvaalalistele iseloomulik filtreeriv toitumine, vahendavad ERR teadusuudised.

Kiusvaaladel, nende seas sinivaalal, on hammaste asemel suus sarvainest kiused, millega nad veest toitu filtreerivad.

Algelise kiusvaala Mammalodon colliveri kivistised tulid päevavalgele Austraaliast Victoria osariigist Torquay linna lähedalt. Hambad olid sel loomal veel säilinud ega olnud kiustega asendunud.

Uurimistöö autor Erich Fitzgerald Victoria muuseumist leiab, et tema järeldus mammalodoni toitumisstiili kohta toetab Charles Darwini arvamust, mida kuulus evolutsiooniteoreetik avaldas oma pooleteist sajandi eest ilmunud teoses "Liikide tekkimisest". Seal oletas Darwin, et kiusvaalaliste filtertoitumine on välja arenenud nende eellaste harrastatud imevast toitumislaadist.

25 miljoni aasta eest elanud mammalodon oli umbes kolm meetrit pikk, seega suurimast tänapäeva loomast sinivaalast kümmekond korda lühem.