Arvatavasti kujunes see võime loomadel välja selleks, et kiiresti võimalikule ohule reageerida. Juba varem on silma võrkkestast avastatud närvirakke, mis aktiveeruvad kas horisontaalse või vertikaalse liikumise peale, kuid niisuguseid rakke, mis suudavad aru saada esemete lähenemisest, oli seni teada ainult ajus, vahendavad
.

Šveitsis Baseli linnas asuva Friedrich Miescheri Biomeditsiini Instituudi teadlane Botond Roska uuris hiire silma rakke, ja märkasid, et mõned rakud reageerivad liikumisele ebatavalisel moel — need rakud aktiveerusid üksnes sel puhul, kui midagi silmale lähenes.

Teadlased, kes kirjutavad oma avastusest ajakirjas Nature Neuroscience, oletavad, et ka inimesel on silmas samasugused rakud, mis hoiatavad meid lähenevate esemete eest kiiremini kui ajurakud.

Mõnikord on kiirus väga oluline ja ohule reageerimist ei saa jätta üksnes aju hooleks, sest silma jõuab informatsioon ju tegelikult kiiremini pärale kui ajju.