Süsinik (carbonium ehk C) on peamine element, millele tugineb kogu molekulaarsel tasemel elu. Elektroonika tugineb siiani aga suures osas ränile (silicium, ehk Si), mis on kandvaks elemendiks arvutikiipides.

Nüüd ollakse nanontehnoloogia arendamisel jõutud nii kaugele, et süsinikust nanotorudel on tuvastatud kordades ülimuslikud elektroonilised omadused räni ees.

IBM-i materjaliteadlane James Hannon kinnitas BBC vahendatud väljaande Nature Nanotechnology loos, et alternatiive ränile on suhteliselt vähe ja kui tahetaks 10 - 15 aasta järel uut tüüpi kiipe tootma hakata, peaks see läbimurre saabuma juba lähima kolme-nelja aastaga. Enamik võimalikke alternatiive on aga ikka alles paberil või äärmisel juhul PowerPointi slaididel, teostamisest ollakse üsna kaugel.

Süsinikupõhiste detailide suurim probleem on praegu see, kui väikesteks neid annab teha. Üksikud süsinikust nanotorud on näidanud ülekaalukat paremust räni ees nii kiiruse- kui ka energianäitajatelt, kuid probleem on ikka selles, kuidas suruda miljardeid nanotorusid kokku kiipidesse, et saavutada arvutitööstusele vajalikke näitajaid.

Praeguseks saavutatud mahutavus üks nanotuub iga 150 või 200 miljardiku meetri kohta on siiski veel ebapiisav arvutitööstuses suure murrangu saavutamiseks, aga algus on tehtud.

Ja kui praegu on arvutimaailma võimsuse ja majandusliku edu sünonüümiks Silicon Valley, võib tulevikus samasuguse asja nimetada ehk hoopis Carbon Valleyks.