Vaktsiinid on erakordselt altid valedel säilitustingimustel oma mõju kaotama. Juba toatemperatuur on enamikel juhtudel piisav, et põhjustada viiruste valkude pöördumatu lagunemise, kirjutab ERR Teadus.

Võõrad ei ole aga juhud, kus vaktsiini sihtriigid asuvad neid tootvatest tehastest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Seega on ainus võimalus kasutada laiaulatuslikku külmutite võrgustikku. Arengumaades, kus isegi elekter võib olla pigem luksuseks, kujutab see tõsist probleemi. Lisaks eludele säästaks külmutite vaktsiini laialitjagamise võrgustikust kõrvaldamine miljoneid eurosid.

David Kalpan'i töörühm Ameerika Ühendriikides asuvast Tufts'i ülikoolist otsis abi siidist. Selle imepärane võime õrnu molekule stabiliseerida on teada olnud juba pikalt. Samuti pole selle meditsiinis kasutamine uus idee. Rääkimata õmblustest kasutatakse seda ka näiteks implantaatides ning asenduskudedes. Vaatamata sellele paneb selle viiruste proteiinide stabiliseerimiseks kasutamine siidi võimed tõsiselt proovile, kuigi Kaplani töörühm väljatöötatud protsess on iseenesest suhteliselt lihtne.

Esmalt valmistatakse ette siidiproteiinidest ning veest koosnev lahus, kuhu lisatakse seejärel säilitatav vaktsiin. Segu kuivkülmutamise järel moodustub siidi toel lahusest stabiilne ravimit säilitav raamistik.