Tõenäoliselt on tegemist selle nädala parima uudisega. Kuigi nädal on alles poole peal ning päevgi ainult lõunas, tahaks juba magada. Nüüd on üks lisapõhjendus siesta pidamiseks ja erinevalt subjektiivsest magada tahtmise tundest on sellel ka kübeke teadust taga.

Šveitsi Lausanne ülikooli haiglas läbi viidud uuringus leiti huvitav seos südame ja veresoonkonna haiguste riski vähenemise ja päevaste uinakute vahel.

Selgus, et üks või kaks korda nädalas siestat pidanutel oli 48% väiksem risk saada südamerabandus, ajuinfarkt või mõni muu südamerike võrreldes nendega, kes lõunauinakuid ei tee.

Uuringuperiood oli viis aastat, kuid teadlased hoiatavad oma töö pinnalt põhjapanevate järelduste tegemise eest, sest kuigi seos leiti, pole ikka veel teada, miks täpselt see seos on.

Uuringu tulemustest ilmneb küll selge ja huvitav seos siestapidamise ja parema südame- ja veresoonkonna tervise vahel, aga põhjus on puudu. Teisisõnu - sellise tulemuseni võis viia mingi praegu teadmata kolmas faktor.

Varasemad uuringud on leidnud lõunauinakute ja tervise vahel väga erinevaid seoseid ja teadlased vaidlevad sel teemal usinalt.

Mõned uuringud Kreekas on siestat seostanud vähenenud terviserikete riskiga, sh südamehaigustega. Teised ei ole märkimisväärseid seoseid siesta ja tervise vahel leidnud. Kolmandad aga ütlevad, et kardiovaskulaarsete haiguste risk hoopis kasvab lõunauinakutega, kirjutas portaal IFLScience.

Et seda segadust kuidagi vähendada, võtsidki Lausanne teadlased käsile varasemates uuringutes ilmnenud lahknevused ning võrdlesid päevaste uinakute tihedust, keskmist uinaku kestvust ja kardiovaskulaarsete haiguste tekkimise riski viieaastase perioodi jooksul.

Uuringus osales 3462 juhuslikult valitud tervet inimest vanuses 35-75 aastat. Teadustöö avaldati ajakirjas Heart.

Natuke alla viiendiku osalistest (19%) tegi päevast uinakut üks või kaks korda nädalas. 12% pidas siestat 3-5 korda nädalas ning 11 % osalenutest tegi lõunauinaku 6-7 korda nädalas.

58% osalenutest ei teinud päevaseid uinakuid mitte kunagi. Kogu perioodi jooksul esines kardiovaskulaarseid häireid osalistel 155 korral.

Teadlased leidsid, et ideaalne päevaste uinakute sagedus on 1-2 korda nädalas. Nendel inimestel, kes sellesse kategooriasse langesid, tuvastati 48% väiksem risk haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse.

Ja seda isegi siis, kui arvesse võeti olulisi riskifaktoreid nagu vanus, ööune kestvus ja muud terviseprobleemid (näiteks kõrge vererõhk). Samas uinaku pikkus tähtsust ei oma selle uuringu tulemuste põhjal.

Kuigi endiselt ei ole selgust, miks päevane uinak kardiovaskulaarsete haiguste riski vähendab, saadi sellest tööst palju uut informatsiooni selleteemalisteks aruteludeks ning kõige selgemalt näitavad uuringu tulemused, et uinakute sagedus mängib selles kõiges (mingisugust) rolli.

Miks 1-2 korda nädalas siestat pidavate südame ja veresoonkonna haiguste risk oli väiksem, võib olla tingitud hoopis sellise uinakuharjumusega inimeste eluviisist ja elukorraldusest ning mitte uinakutest kui sellistest.

Seepärast ei saagi tulemusi veel põhjapanevateks pidada ega ülemuse juurde minna ja kontorisse lõunauinakute ruumi ehitamist nõuda. Aga natuke parema enesetundega võib ühe kuni kaks lõunauinakut nädalas teha küll.

Siiski ei maksa unustada, et korralik ööuni, füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine on ikka kõige tähtsamad.