Shakespeare'i-aegne publik nosis teatris mereande

 (6)
Shakespeare'i-aegne publik nosis teatris mereande
Scanpix

Tudori dünastia aegsed teatrikülastajad nosisid Shakespeare’i ja Christopher Marlowe’ näidendite nautimise kõrvale mereande, pähkleid ja naume, selgub asitõenditest, mis ilmusid päevavalgele kahe teatri väljakaevamistel Londonis.

Uurimustöö, mille üksikasjad üllitab Londoni arheoloogiamuuseum raamatus pealkirjaga “The Rose ja The Globe: teatrimajad Shakespeare’i-aegse Southwarki Bankside’is” (“The Rose and the Globe: Playhouses of Shakespeare’s Bankside, Southwark”), sai alguse 1988. aastal ja keskendus kahele kuulsale 16. sajandi teatrile: The Globe’ile, mis oli kodulavaks paljudele Shakespeare’i näidenditele, ja The Rose, kus lavastusid esmakordselt paljud Christopher Marlowe’ näidendid, vahendab Discovery News.

“Esimest korda viimase 400 aasta jooksul teame me täpselt, millised need teatrimajad välja nägid, kui suured need olid, kuidas need ajapikku arenesid ja millised olid sealsed lavad. Mis kõige tähtsam, me leidsime märke “elust”,” ütleb Londoni muuseumi arheoloog Julian Bowsher, kes mõlemas kohas väljakaevamisi teostas.

Bowsher ja tema kolleeg Pat Miller avastasid, et Tudori-aegsetes teatrites oli elav atmosfäär: pealtvaatajad liikusid ringi, popsisid piipu ja lasid mitmesugustel eksootilistel suupistetel hea maitsta.

“Toidujäätmed ja seemned näitavad, et eelistatud suupisteteks olid austrid, krabid, rannakarbid, meriteod ja südakarbid. Samuti olid populaarsed kreeka pähklid, sarapuupähklid, ploomid, kirsid, virsikud, rosinad ja kuivatatud viigimarjad,” ütleb ta.

Toidujäänuste jaotus annab mõista, et suupistete pakkumises valitses klassilõhe. Bowsher selgitas, et rõdukohtade istmete alt leitud jäätmete põhjal võis oletada, et jõukam klass mugis krabisid ja tuurakala ning importvilju nagu virsikud ja kuivatatud viigimarjad. Austrikarpe oli aga täis pillutud teatrite hoovid, kus seisis lihtrahvas. “Tol ajal olid austrid tõepoolest vaeste inimeste põhitoidus,” osutab Bowsher.

Arheoloogid leidsid tõendeid ka selle kohta, et hoovis seisjatel oli kombeks lava ette trügida — üsna samamoodi nagu käitub tänapäeva publik rokk-kontserdil. “Samuti oli publikul tavaks piipu suitsetada. Leidsime üsna mitu piipu ja tubakaseemet. Ameerikast alles 30 aastat varem Euroopasse toodud tubakat viljeldi juba ka Thamesi kallastel.”

Peale selle leidsid Bowsher ja Miller peamiselt lavapiirkondadest mitmeid riidetükke, nagu ka riietuse aksessuaare kõige kallimate kohtadega rõdude all. Toona kandsid näitlejad valdavalt kallistest materjalidest kostüüme ning teadlased leidsid lavade piirkonnast peene koega riidesortide ribasid, aga ka kvaliteetseid joogiklaase, mis võisid pärineda Itaaliast.

“See võib tähendada seda, et näitlejad pidasid pärast etendust pidu, või seda, et klaase kasutati rekvisiitidena stseenides, mis nõudsid joomist-söömist. Teame ju, et Shakespeare’i näidendeis leidub palju banketistseene,” selgitab Bowsher.