Selgus Pakistani rahvakillu kõneldava salapärase keele päritolu
Seda kõneleb emakeelena umbes 87 000 inimest Loode-Pakistani eraldatud piirkondades (nagu pildil näidatud), vahendab PhysOrg.
Professor Casule'i avastus, mida on nüüdseks kinnitanud hulk juhtivaid lingviste, on elevile ajanud keeleteaduse eksperdid kogu maailmas.
Tunnustatud rahvusvahelise lingvistika-ajakirja The Journal of Indo-European Studies sel kuul ilmuv erinumber on pühendatud uurimuse tulemuste teemalisele arutelule.
Rohkem kui poolsada väljapaistvat keeleteadlast on paljude aastate vältel üritanud välja selgitada burušaski keele päritolu.
Siiski oli see just Casule'i ülihoolikas, põhjalikul grammatilisel, fonoloogilisel, sõnavaralisel ja semantilisel analüüsil rajanev uurimistöö, mis näitas, et burušaski on tõepoolest indeoeuroopa keel, mis kõige tõenäolisemalt pärineb mõnest muistsest balkani keelest.
Prof Casule usub, et tegu võib ilmselt olla iidse früügia keelega. Früüglased rändasid Makedooniast Anatooliasse (piirkonda, mis tänapäeval asub Türgi territooriumil) ning neid tunti mitmete legendaarsete, Kreeka mütoloogias sageli figureerivate kuningate poolest nagu Midas, kelle puudutusest olevat asjad kullaks muutunud.
Hiljem rändasid früüglased kaugemale itta ja jõudsid välja Indiasse. Burošo rahva muistsete legendide kohaselt ongi nad Aleksander Suure järeltulijad.
Keele ajaloolise marsruudi rekonstrueerimine pole kerge ülesanne. Prof Casule möönis, et hakkas burašaski keele päritolu vastu huvi tundma juba rohkem kui 20 aastat tagasi.
"Inimesed olid teadlikud keele olemasolust, kuid selle seostest indoeuroopa keeltega vaadati mööda ning seda ei analüüsitud korrektselt.
Seni peeti burašaskit isoleeritud keeleks — selliseks, nagu baski keel, mis pole teadaolevalt suguluses ühegi muu keelega maailmas," ütles ta.
1970. aastate alguseni iseseisev olnud ja seejärel Pakistaniga liidetud piirkonna eraldatus on aidanud säilitada burašaski keele selliseid grammatilisi ja leksikaalseid omadusi, mis viisid prof Casule'i järeldusele, et tegu on loode-indoeuroopa keelega, mis konkreetsemalt kuulub paleo-balkani keelte rühma ja sarnaneb kõige rohkem just früügia keelega.
Prof Casule'i uurimus on murranguline, sest täiendab meie teadmisi kõigi indoeuroopa keelerühmade kohta ja pakub välja ka uue mudeli isoleeritud keelte päritolu väljaselgitamiseks — nende paigutamiseks keelte sugupuule ning uurimiseks, kuidas need on arenenud ja teiste keeltega segunedes eraldiseisvaks keeleks kasvanud.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!