Selgub, et viimne õhtusöömaaeg toimus hoopis päev varem

 (75)
Viimne õhtusöömaaeg on asunud ajas rändama. Foto Jorge Silva, Reuters
Viimne õhtusöömaaeg on asunud ajas rändama. Foto Jorge Silva, ReutersScanpix

Kristlased on pikka aega tähistanud Jeesus Kristuse viimset õhtusöömaaega ülestõusmispühade tsükli vaikse nädala neljapäeval, ent esmaspäeval avaldatud uus uurimus näitab väidetavalt, et see toimus hoopis Jeesuse ristilöömise eelsel kolmapäeval. Jeesuse vahistamine, ülekuulamine ja eraldised kohtuprotsessid ei leidnud kõik tõenäoliselt aset ühe õhtu jooksul.

Cambridge’i ülikooli teadlane Colin Humphreys usub, et kõiges on süüdi kalendrilised segadused, ning väidab, et tema tulemused aitavad viimaks lihavõttepüha täpse toimumise kuupäeva kinnistada. Jeesuse ja tema jüngrite viimase ühise eine täpse olemuse ja toimumise aja määramiseks kombineeris Humphreys oma uurimustöös piiblilisi, ajalooliseid ja astronoomilisi andmeid, vahendab Discovery News.

Uurijaid on juba ammu hämmeldanud üks konkreetne vasturääkivus kristlaste pühakirjas piiblis. Kui evangelistid Matteus, Markus ja Luukas väidavad kõik, et viimne õhtusöök langes kokku juudiusu paasapühade algusega, väidab Johannes, et see toimus enne paasapühi. Oma uues teoses “Püha õhtusöömaaja mõistatus” (The Mystery of the Last Supper) on Humphreys järeldanud, et Jeesus — koos Matteuse, Markuse ja Luukaga — võis olla kasutanud teist kalendrit kui Johannes.

“Kuidas te piiblisse ka ei suhtuks, on fakt, et ükski juut ei ajaks paasapüha einet kunagi segamini suvalise pidusöögiga, mistõttu ongi eriti raske mõista, miks evangeeliumid selles osas vastuollu lähevad,” ütles Humphreys. “Paljud piibliuurijad väidavad, et sel põhjusel ei saa evangeeliumeid üldse usaldada. Kui aga rakendame teadust evangeeliumidega käsikäes, saame tegelikult tõestada, et mingisugust vasturääkivust pole olnud.”

Humphreysi teooria kohaselt järgis Jeesus iganenud juudi kalendrit, mitte ametlikku kuukalendrit, mis tema surma ajal oli juba laialdases kasutuses ning mida rakendatakse tänapäevalgi. See paigutaks paasapüha õhtusöögi — nagu ka Jeesuse ja jüngrite viimase ühissöömingu — kolmapäevale, mis selgitaks ka seda, kuidas eine ja ristilöömise vahel nii palju sündmusi jõudis aset leida. Seetõttu võib arvata, et Jeesuse vahistamine, ülekuulamine ja eraldiseisvad kohtuprotsessid ei toimunud kõik ühe õhtu ja öö jooksul, vaid jaotusid mõnevõrra pikemale perioodile.

Kõige eeltoodu tõttu leiab Humphreys, et lihavõtted on võimalik meie kaasaegses päikesekalendris täpselt fikseerida. Lähtudes eeldusest, et Jeesus löödi risti 3. aprillil, peaks ülestõusmispüha tähistama 5. aprillil.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!