SELGITAV JOONIS | Austraalia tulekahjud tekitavad äikesetorme - kuidas?

 (21)

Austraalias lõõmavate tulekahjudega kaasnevad tõsised äikesetormid, mis tekitavad ka hävitavaid tuuli.

Ladinakeelset nimetust Pyrocumulonimbus või flammagenitus kandvad hübriidpilved moodustuvad suitsu- ja tuha ning veeauru segunemise tagajärjel. Sellised pilved on probleemiks ka päästjatele, kuna muudavad ilmastikuolud raskemaks ning segavad näiteks lennukite abiga tule kustutamist.

Kuna sellised pilved moodustuvad harva, käituvad need isegi meteoroloogide jaoks ettearvamatult. Samuti on nende tekkemehhanismid veel mõnevõrra segased. Üldised tekkemehhanismid on aga paika pandud:

  • Esmalt kerkivad soojuse mõjul tulekahjust tekkivad gaasid üles, kus need ajapikku jahtuvad ning kõrgemal oleva õhuga segunevad.
  • Kui õhuvool on jõudnud piisavalt kõrgele, hakkab see madala rõhu tõttu jahtuma ning moodustub pilv.
  • Kui atmosfääritingimused on sobivad, võibki tekkida äikesetorm. Äike võib piirkonnas kuid pilve kiire liikumise tõttu ka isegi kaugematel aladel veelgi tulekahjusid tekitada.
  • Lisaks võivad tekkida ka ulatuslikud vihmad.

Flammagenitus tüüpi pilved tekivad väga kiiresti ja toovad kaasa väga kiired tuuled. Maksimaalselt on tekkinud tormides mõõdetud tuulekiirusi kuni 75 meetrit sekundis. Võrdluseks - suurim Eestis kunagi mõõdetud tormikiirus on 48 m/s.

Seotud lood:

Kaasnevad tormituuled on ohtlikud ka seetõttu, et võivad tekitada tuletornaadosid. Sellist probleemi täheldati 2018. aastal Californias, kus mägine pinnamood aitas tormide kujunemisele kaasa ning nii tekkisidki tuld edasi kandvad pöörised.

Lisaks sellele, et pilved maapinnal torme tekitavad, on neil suur mõju ka atmosfäärile. Nimelt kannavad need endas sisalduvad osakesed atmosfääri ülemistesse kihtidesse ning NASA hinnangul võivad just Flammagenitused olla saastavate osakeste sinna jõudmise üheks põhjuseks. Pilved on võimelised osakesi kandma kuni 16 kilomeetri kõrgusele.

Loe ka Eesti Päevalehe Austraalia tulekahjudest rääkivat suurt lugu!