Seismoloogid peavad võimsaid maavärinaid meie aja märgiks

 (8)
Seismoloogid peavad võimsaid maavärinaid meie aja märgiks
AFP/Scanpix

Seismoloogide seas puudub üksmeel, kas hiljutised võimsad maavärinad on statistiline juhus või midagi enamat. 2004. aastal alanud võimsate hiidlaineid põhjustanud maavärinate puhang on raputanud kogu maailma, Indoneesiast ja Tšiilist kuni Jaapanini. Nii võimsaid maavärinaid esineb harva. Alates 1900. aastast on toimunud ainult seitse maavärinat, mille magnituud on olnud üle 8,8 palli, mis mõõdeti eelmise aasta veebruaris Tšiili maavärina võimsuseks.

See tõstatab küsimuse, mida võiks tähendada kolme nii võimsa maavärina esinemine kõigest kuue aasta jooksul?

Osa teadlastest on seisukohal, et sellised ülivõimsad maavärinad võivad olla märgiks saabuvast tugevate seismiliste sündmuste lainest, kuid teised jällegi väidavad, et hiljutised võimsad maavärinad on lihtsalt statistiline hälve, vahendab Novaator Nature News'i artiklit.

USA seismoloogi Charles Bufe sõnul sarnanevad hiljutised võimsad maavärinad märkimisväärselt eelmise sajandi keskpaigas esinenud järjestikuste maavärinatega.

Sellesse rühma kuulunud maavärinate võimsus oli 3 kuni 9 magnituudi või enam, ning need tabasid 12 aasta jooksul Kamtšatkat, Tšiilit ja Alaskat.

Bufe väitel on sellise võimsusega maavärinate esinemise tõenäosus nii lühikese ajaperioodi jooksul kõigest neli protsenti.

Seotud lood:

Bufe ja geofüüsik David Perkins väidavad, et hiljutised võimsad maavärinad võivad olla uue ülivõimsate maavärinate laine alguseks.

Bufe sõnul näitab nende mudel, et järgmise kuue aasta jooksul tabab Maad üheksa magnituudine või võimsam maavärin umbes 63% tõenäosusega.

See on selge hoiatus, et eksisteerib suurenenud ohuolukord, arvestades Jaapanit tabanud Tohoku maavärina kohta kogutud andmeid.

Teadlased arvavad, et selle peamine tõuge rebis lahti enam kui 250 km pika ja 175 km laia eelnevalt seismiliselt stabiilse maakoore kihi.

Kuigi enamus maavärina energiast vabanes kahe minutiga, esines järeltõukeid 20 minuti jooksul ning nende magnituud oli 6,4 või üle selle.

Kokkuvõttes tabasid teadlaste sõnul maavärin ja selle järeltõuked piirkondi, mis olid eelnevalt viie erineva maavärina poolt puutumata jäänud.

Maavärina tulemusena nihkus Jaapani suurima saare Honshu põhjapoolne osa meetri võrra idasuunas.

Kuigi Indoneesia, Tšiili ja Jaapani ülivõimsad maavärinad langevad suhteliselt lühikesse ajaperioodi, ei pruugi need paljude teadlaste arvates omavahel seotud olla.

USA geofüüsiku Richard Asteri arvates võivad statistilised testid anda küll huvitavana tunduvaid tulemusi, kuid antud juhul võib valim liiga väike olla.

Alates 1900. aastast on toimunud 14 maavärinat, mille magnituud on olnud üle 8,5 palli.

Seismoloogilisi vaatlusi on teostatud natukene üle saja aasta ning seetõttu puudub ülevaade sadu või tuhandeid aastaid aega võtvate suuri maavärinaid esile kutsuvate tektooniliste protsesside osas.
Teadlased otsivad mustrit

USA seismoloog Andrew Michael viis läbi eraldi uuringu, mis näitas, et maavärinate lühikese ajaperioodi jooksul esinemise vahel puudub seos.

Tema sõnul ei tähenda see siiski seda, et võimsad maavärinad ei stimuleeriks seismilist aktiivsust.

Michaeli sõnul on olemas tõestusmaterjal, et võimsate maavärinate põhjustatud maakoore nihkumine kutsub tuhandete kilomeetrite kaugusel esile väiksemaid, kuid mitte suuri maavärinaid.

Aastatel 1979 - 2009 salvestasid seismomeetrid 205 maavärinat, mille magnituud oli üle seitsme.

Kuigi need maavärinad kutsusid esile lokaalseid järeltõukeid, ei leidnud teadlased seoseid kaugemal toimunud viie kuni seitsme magnituudiste maavärinatega.

USA seismoloogi Tom Parsonsi sõnul tähendab see seda, et isegi ülivõimsad maavärinad ei tohiks põhjustada suuri tõukeid paarist tuhandest kilomeetrist kaugemal.

Uurimistulemused avaldati ajakirja Nature Geoscience võrguväljaandes.