Uurijad on veendunud, et dinosauruste väljasuremisprotsessi esimeseks sammuks oli merevee temperatuuri järsk, üheksakraadine langus enam kui 137 miljoni aasta eest, vahendab The Daily Telegraph.

Norra arktilisest Teravmägede saarestiku piirkonnast leitud kivistisi ja mineraale uurides järeldasid nad, et kriidiajastul aset leidnud järsk muudatus Atlandi ookeani Golfi hoovuses pidi peaaegu kindlasti põhjustama suurema osa maailma dinosauruste väljasuremise.

Mõned eksperdid usuvad, et hiidsisalikud pühiti Maa pealt üheainsa kataklüsmi — näiteks meteooritabamuse — käigus 65 miljoni aasta eest. Uus uurimus annab aga mõista, et saurused kadusid keskkonnamuutuste jada käigus, mis algas merevee temperatuuri alanemisest.

Uurimust juhatanud Plymouthi ülikooli teaduri Gregory Price’i sõnul näitas tema töörühm, et temperatuurilangus toimus ajal, mil Maal valitses nn kasvuhoonekliima, mis oli väga sarnane praegu valitsevatele tingimustele.

Price avastas, et temperatuurilangus oli nii ränk, et paljud soojades madalates meredes, kuival maal ja soodes elunenud dinosauruseliigid pidid välja surema.

“Me usume, et tõenäoliselt olid ürgsisalikud kõigusoojased loomad ning vajasid elus püsimiseks soojust,” ütleb ta. “Kui nad lõunasse rännata ei saanud, võisid nad välja surra. Kliimamuutus on dinosauruste väljasuremise küsimuses jälle väga tugevalt päevakorras. Me usume nüüd, et nad surid välja järkjärguliselt ning on väga võimalik, et süüdi oli jada kliimamuutuseid.”

Arvatakse, et temperatuurilanguse põhjuseks oli CO2 kõrge tase atmosfääris, mis põhjustas temperatuuride globaalset tõusu ja polaarjää sulamist — nähtus, mida Maale ka praegu ennustatakse.