Debatt selle üle, kas dinosaurused olid püsi- või kõigusoojased, on kestnud juba aastakümneid. Üheks peamiseks argumendiks viimase kasuks on rääkinud luude mikrostruktuuri analüüs, vahendab ERR Teadus.

Nagu puude aastaringide puhul on suuremate dinosauruste luudel selgelt märgatavad iga-aastased kasvujooned. Need märgivad perioode, mil hiidsisalike kasv on liiga kuivade või külmade tingimuste tõttu aeglustunud. Kuna tänapäeva maailmas on need sama hästi märgatavad kõigusoojastel krokodillidel ja reptiilidel, näis see selgelt viitavat, et sama kehtis sauruste puhul.

Ent Barcelona ülikooli palentoloogi Meike Köhler'i mahukas analüüs viitab, et selline loogiline järgnevus ei pruugi olla nii vettpidav, kui arvatud. Tõepoolest, ka mõnedes eelnevalt ilmunud uurimustöödes on leitud, et kasvujooned esinevad ka üksikutel imetajate sekka kuuluvatel liikidel. Väiksemate imetajate ja lindude puhul seda märgatud ei ole, ent samas saavutavad need ka oma täiskasvu vähem kui aastaga. Köhler'i analüüsis käsitletakse aga tervelt 41 erinevat liiki, alates põtradest lõpetades antiloopide ja kaelkirjakutega.

Uurimus näitab selgelt, et aastased kasvujooned esinesid kõikidel vaatluse alla võetud imetajatel ja näivad peegeldavat kasvuks ebasobivat perioodi.