Saurused olid kuumaverelised mõrtsukad

Erinevalt sellest, mida annab mõista nende kreekakeelne nimi (“hirmus sisalik”), oli dinosaurustel rohkem ühist inimeste kui külmavereliste roomajatega, väidab uus uurimus.

Türannosauruse-sugused elukad olid soojaverelised, ülivõimsa ainevahetusega loomad, kes võisid elada üle kõikvõimalikke külmi ja karme tingimusi, vahendab Daily Telegraph.

Uued tõendid paistavad kinnitavat hüpoteesi, mille kohaselt ürgsisalikud olid endotermilised ehk soojaverelised, nagu ka nende tänapäevased järeltulijad, linnud.

Tõenäoliselt polnud nood hiidloomad aeglased ja kohmakad olendid, kes enda energiataset päikesevalguses peesitamisega reguleerisid, vaid väledad ja aktiivsed.

Soojaverelisusel pidi aga olema oma hind, sest see nõuab ohtrat toitumist. Kui toidupoolist sel ajal, kui dinosaurused 65 miljoni aasta eest välja surid, nappis, võis see nende ellujäämisšansse kahandada.

St Louise Washingtoni ülikooli doktori Herman Pontzeri juhtimisel rajasid USA teadlased oma teadustöö hinnangulisele energiahulgale, mille dinosaurused ringi liikudes ära kulutama pidid.

Ponzeri viimasel ajal korraldatud uurimused on näidanud, et kõndimise ja jooksu peale kuluv energiahulk on tugevas seoses jala pikkusega. Puusa kõrgus — vahemaa puusaliigesest maapinnani — aitab laia valiku maismaa-eluliste loomade liikumise energiakulu ennustada 98-protsendilise täpsusega.

Ponzeri töörühm rakendas seda printsiipi kivistunud dinosauruse-jalaluude analüüsimise juures. Samuti arvutasid teadlased välja jalalihaste tegeliku mahu, mida dinosaurused liikumiseks aktiveerima pidid.

14 eri liiki uurinud teadlased järeldasid, et ainuüksi kõndimine ja jooksmine nõudsid suurematelt kahejalgsetelt dinosaurustelt liiga palju energiat selleks, et nad oleksid saanud olla külmaverelised.

“Need tulemused annavad piisavalt alust oletada, et suuremate kahejalgsete dinosauruste liigid olid soojaverelised, kuna muud selgitused nõuaksid füsioloogilisi kohandamisi või praegu elavatel maismaa-selgroogsetel puuduvaid piiranguid liikumisele,” kirjutavad nad ajakirjas Public Library of Science ONE.

Uurijad osutavad soojaverelisusele kui iidsele omadusele, mis ilmnes juba dinosauruste evolutsiooni algjärgus. Kuum veri ja kiire ainevahetus võisid toetada evolutsioonilist edemust, mida dinosaurused nautisid sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastute.