Saturni rõngastelt sajab planeedile vihma

Galileo Galilei osutus 1610. aastal esimeseks inimeseks, kes märkas Saturni rõngaid, kuigi pidas neid oma kehva teleskoobi tõttu veel kuudeks. Nüüd on aga keegi teadlane Kecki observatooriumis Hawaiil võinud esimest korda täheldada, et nendelt rõngastelt sajab Saturni pinnale vihma.

Saturni rõngad ulatuvad ligi 200 000 kilomeetrini planeedi pinnast, Kecki observatoorium tuvastas aga, et nendest rõngastelt sajab planeedile elektrilise laenguga veepiisku. Avastus peaks aitama ka selgitada kust on pärit vesi Saturni ülemistes atmosfäärikihtides.

Leicesteri ülikoolis neid andmeid analüüsinud James O'Donoghue kinnitas Daily Telegraphile: "Saturn on esimene planeet, mis näitab olulist koosmõju tema atmosfääri ja rõngaste vahel."

Juba 1997. aastal võetud infrapunapildid tuvastasid vee olemasolu Saturni atmosfääris, kuid esialgu polnud teadlastel pakkuda vastust küsimusele kust see vesi sinna sattus. Saturni rõngad paistavad aga koosnevatki peamiselt jäätunud veeosakestest.