Saturni rõngad: riismed kosmilisest mõrvast?

 (14)
Saturni rõngad: riismed kosmilisest mõrvast?
SaturnAP/Scanpix

Päikesesüsteemi ühe väljakutsuvama mõistatuse — Saturni rõngaste päritolu — lahenduseks võib olla kosmiline tapatöö, annab mõista värske uurimus.

Ohver: Saturni nimetu kuu, mis kadus umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Kahtlustatav: Saturni selle kümnete kuude moodustumise ajal ümbritsenud gaasilise vesiniku ketas, mis nüüdseks on sündmuspaigalt põgenenud. Surma põhjus: vägivaldne langemine Saturnile. Ning ainsaks jäljeks kuritööst on nood imeväärsed värvilised rõngad.

Ajakirja Nature veebiversioonis avaldatud uurimuse kohaselt nülgis Saturn sel ajal, kui surmale määratud kuu hukatuslikus spiraalis talle lähenes, kaaslaselt jääkihi, mis moodustas seejärel uued ringid, vahendab AP.

„Saturn oli kaasosaline, mille mõju tingiski ringide tekke,” selgitab Colorado osariigis Boulderis tegutseva edelapiirkonna uurimisinstituudi astronoom ja töö autor Robin Canup.

Uurimuses mitteosalenud Cornelli astronoomi Joe Burnsi sõnul on Saturni rõngaste mõistatus inimesi vaevanud juba sajandeid ning Canupi teooria tundub loogiline.

Üks juhtivaid teooriaid on seni eeldanud, et kas üks Saturni paljudest kuudest põrkas mõne teisega kokku või lendas mõne kuu pihta asteroid, ning et rõngad moodustusid kokkupõrkes tekkinud rusudest. Sellele räägib aga vastu asjaolu, et ehkki Saturni kuud koosnevad poolenisti jääst ja poolenisti kivimist, on planeedi seitse rõngast praegu 95 protsendi ulatuses jääst ja tõenäoliselt olid kunagi üleni jääst, ütles Canup. Kui rõngad sündisid teise kuu või asteroidi kokkupõrkamisest kuuga, peaksid need sisaldama rohkem kivimeid.

Canup leiab, et miski pidi ühe kuu — suure kuu — välimise kihi eemaldama.

Tema teooria kirjeldatavad sündmused said alguse miljardite aastate eest, mil planeetide kuud alles moodustusid. Saturni ümber tiirles toona tohutusuur gaasilise vesiniku ketas, mis aitas ühest küljest kuusid konstrueerida ja teisalt neid hävitada. Tõenäoliselt sadasid suured planeedilähedastel orbiitidel kuud gaasiketta tõmbel regulaarselt planeedile.

Iga selline surmaspiraal võttis umbes 10 000 aastat aega, ning rõngaste päritolu mõistmiseks peab teadma, mis kuudega selle käigus toimus. Canupi raalmudeli kohaselt kiskus Saturn tohutusuure kuu pinnalt jää ajal, mil see oli planeedist veel nii kaugel, et eemaldatud jää sai säilitada rõnga kuju.

Algsed rõngad olid praegustest kümme kuni sada korda suuremad, ent ajapikku on välimiste rõngaste jää kämpunud mõnedeks Saturni pisemateks lähiorbiidi-kuudeks, ütleb Canup. Seega, mis kunagi oli olnud kuu, muutus rõngaks, millest said omakorda uued kuud.

Taoline mudel aitab selgitada ka kummalise, muude kuuloomisteooriatega sobitamatu lähiorbiidi-kuu Tethyse võimalikku päritolu, ütleb ta. Saturnil on 62 kuud, millest 53-le on pandud nimed. NASA kosmosesond Cassini avastab regulaarselt uusi Saturni kaaslaseid.

Teooria ei selgita aga teiste Päikesesüsteemi planeetide, näiteks Jupiteri, Neptuuni ja Uraani rõngaste teket, mis Canupi arvates leidis tõenäoliselt aset teistmoodi.

Rõngad ja jääküllased lähiorbiidi-kuud on kadunud ürgkuu viimased säilinud riismed, mis, arvab Canup, on väga praktiline.

Burns osutab, et Canupi teooria selgitab rõngaste raskete jääkomponentide päritolu paremini kui ükski teine välja pakutud võimalus. Ühe Saturni rõngastest avastanud Larry Esposito kiitis värsket tööd kavalaks ja originaalseks.

„See on nagu kosmiline jäätmekäitlus,” kirjeldab Esposito mudelit, kus kuud muutuvad rõngasteks, mis muutuvad kuudeks. „Tegemist pole mitte lõpliku hävinemisega, vaid kosmilise püüdlusega materjale aina uuesti ja uuesti ära kasutada.”


Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!