Satelliit tabas musta augu teolt, tähte puruks rebimas ja alla neelamas!
Must auk oli aga hammustanud suurema suutäie, kui suutis korraga neelata. Lahvatuse tekitasid hõõrdumine ja gravitatsioon, mis panid tähe jäänused enne musta auku kadumist säravalt hõõguma. Swift J1644+57 nime saanud nähtus võib jääda mõneks ajaks piisavalt heledaks ning Swift saab seda tõenäoliselt veel järgmiselgi aastal jälgida, kirjutab Novaator.
Ajakirja Nature värskes numbris avaldatud röntgenikiirguse andmed ja raadioobservatooriumide vaatlustulemused näitavad, et selle sündmuse tulemäng paiskas musta augu äärealadelt ainet kitsa joana kosmosesse. Sarnaseid purskeid esineb ka teiste mustade aukude puhul, kuid see on esimene kord, kus astronoomidel on õnnestunud ühe sellise purske sündi tabada.
Nähtuse tekitanud must auk asub Lohe tähtkuju keskmes ning selle mass võib olla kaks korda suurem Linnutee südames asuva musta augu massist ehk kaheksa miljonit korda suurem Päikese massist.
Musta augu suunas langedes rebivad intensiivsed tõusud ja mõõnad tähe tükkideks. Gaas püütakse kinni musta augu ümber keerlevasse ketasse ning selle temperatuur tõuseb kiiresti miljonite kraadideni. Ketta kõige seespoolsemast osast liigub gaas spiraalselt musta augu suunas, kus kiire liikumine ja külgetõmbavus tekitavad kaks vastupidiselt suunatud "lehtrit", mille kaudu võivad mõned osakesed minema pääseda.
Loe edasi ja vaata videost SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!