Seega võib ühel päeval osutuda võimalikuks tervete inimorganite kasvatamine sea organismis. See lahendaks elundipõua ning ühtlasi varustaks patsiendid just nende immuunsüsteemiga sobivate organitega, vahendab ajalugu Imeline Teadus.

Neli nädalat on möödunud ajast, kui emiste emakaisse siirati väikesed sealooted. Nüüd on selles Ameerika Ühendriikide teaduslaboris tunda pinevust. Teadlased on revolutsioonilise projekti lõpule nii lähedal, et sensatsioon näib peaaegu käega katsutav.

Haprad sealooted eemaldatakse viimaks nende asendusemadest ning asetatakse mikroskoobi alla. Teadlased otsivad loodetest midagi sellist, mida seal olla ei tohiks: inimrakke.

Juan Carlos Belmonte ja tema teadlaste töörühm Californias La Jollas asuvast Salki instituudist on nimelt esimesed, kes on loonud sea ja inimese ristandi.

Inimese tüvirakud süstiti sealootesse ning seejärel siirati loode täiskasvanud sea emakasse. Neli nädalat hiljem on loode kõvasti kasvanud ning ka inimese tüvirakud on paljunenud ja spetsialiseerunud – neist on arenema hakanud inimkoed.

Teadlased loodavad, et see saavutus avab tee inimorganite kasvatamisele sigades. See teeks lõpu doonorelundite alalisele defitsiidile.

Doonorelundite puudus valitseb kogu maailmas. Paari viimase aastakümnega on ootejärjekorrad kuuekordistunud. Ligikaudu 60 protsenti uut organit ootavatest haigetest sureb ooteaja jooksul. Seepärast on teadlased aastakümneid proovinud leida mooduseid elundipõua leevendamiseks.

Juba 1960. aastail siirati šimpansineerud 13-le meeleheitel patsiendile, kes elasid ainult veidi üle paari kuu. Eksperiment andis teadlastele siiski lootust, et meetodist võib asja saada.

Sellest ajast alates on inimestele siiratud nii ahvide kui ka sigade elundeid, kuid üksnes tagasihoidliku eduga. Suurimaks takistuseks on osutunud meie enda immuunsüsteem, mis tavaliselt kaitseb meid nakkuste eest.

Immuunsüsteem ründab igat meie organismi sattuvat võõrkeha ning võitleb teistelt inimestelt ja loomadelt pärit elundite vastu väga agressiivselt.

Põhjus on selles, et immuunrakud suudavad eristada isegi väikseid erinevusi keha enda ja siiratud elundite pinnal paiknevate valkude vahel. Immuunrakud lepivad ainult nende valkudega, millega need on harjunud.

Seepärast on elundipuuduse lahendamiseks vaja leida täiesti uus meetod ning teadlased tegelevadki selle otsimisega.

Sealoodetega eksperimenteerimiseks said teadlased inspiratsiooni täiesti ootamatust kohast: Vana-Kreekast. Antiikajast pärit Kreeka müüdid rääkisid kimääridest ehk hirmuäratavatest hübriidolenditest, kes koosnesid eri loomade osadest. Juba 1980. aastail astusid teadlased esimese sammu kreeklaste kujutelmade tegelikuks muutmise poole.

Inimorganite sigades kasvatamise võimalustest loe lähemalt augustikuu Imelisest Teadusest!