Nahapritsid, elundiprinterid, seatolm: biokeemik Alan Russell usub, et just sellised tööriistad võivad ühel päeval kuuluda sõjaväljameediku standardvarustusse, vahendab Popular Science.

Nahaprits raviks põletusi. Elundiprinter vahetaks välja rängalt haavatud maksad, neerud, isegi südamed. Aga seatolm? Sellest võib olla abi kehaosade tagasikasvatamisel hinnanguliselt tuhandele Iraagist ja Afganistanist ilma nendeta naasnud USA veteranile. Kõik see on osa USA Kaitseministeeriumi märtsis asutatud Relvajõudude Taastusmeditsiini Instituudi (AFIRM), 30 uurimisasutust koondava, 250 miljoni dollarilise eelarvega konsortsiumi tulevikunägemusest.

Pittsburghi Ülikooli McGowani Taastusmeditsiini Instituudi direktor Russell aitab juhatada AFIRMi püüdlusi arendada luid, lihaseid, kõõluseid, närve ja veresooni taastavaid teraapiaid, mille eesmärk on ravida haavatud sõdureid kiiremini ja tõhusamalt, kui konventsionaalsed meetodid seda võimaldavad.

Russell tunnistab, et jäsemete tagasikasvatamise idee kõlab “veidi Star Trekilikult,” kuid väidab, et see mahub teadusliku võimalikkuse piiresse. Ta viitab oma kolleegile McGowanis, Stephen Badylakile, patoloogile ja kaasuurijale AFIRMis, kes šokeeris meditsiiniringkondi mullu teatega, et suutis seapõitest valmistatud pulbri abil panna kasvama kahe 60dates eluaastates patsiendi kaotatud sõrmede otsad. Tavaliselt moodustub jäseme kaotusel haavale armkude ning järele jääb püsiv könt.

Seapulber sisaldab signaalmolekule, mis tõmbavad ligi kasvufaktoritena tuntud rakke ja valke ning nullivad armistumisprotsessi, käskides rakkudel selle asemel hoopis kasvada. (Badylak valis sead sellepärast, et nende molekulid on sarnased inimese omadele ning neid on kerge hankida.) Badylaki sõnul oli seatolm nii tõhus, et vaid kerge puuderdamine kahe nädala vältel ülepäeviti kasvatas kuue nädala pärast sõrmeotsad täielikult tagasi — koos küüntega!

Juba armkoega kattunud jäsemete jaoks on teadlased töötanud välja ensüümi, mis sööb armkude, et võimaldada selle all asuvate tervete rakkude puuderdamist. AFIRMi toetusega loodab Badylak järgmiseks välja mõelda, kuidas stimuleerida käte-jalgade keerulisema ehitusega lihaskoe kasvatamist.

AFIRM ei piirdu sisalikulaadse jäsemekasvatusega. Elundivigastuste ravimiseks konstrueerib Wake Foresti Ülikooli koe-insener ja AFIRMi uurija Anthony Atala (kes oma kunstpõiega pälvis ajakirja Popular Science 2006. aasta parima uue leiutise peapreemia) tindiprits-printerit, mis suudab tellimise peale valmistada terve elundi. Seade rakendab elundite kihthaaval “printimiseks” eri tüüpi kudedest pärinevate rakkudega täidetud kassette, kuhu on lisatud kasvufaktoreid ja spetsiaalseid toitaineid. Juba on printer saanud hakkama nii keerulise struktuuriga nagu rudimentaarne rotisüda. Järgmise viia aastaga lubab Atala konstrueerida lahingolukorras kasutatava kantava välimudeli nahakoe kihtide printimiseks otse sügavatele lihahaavadele.

Pinnahaavade, näiteks põletuste raviks arendab konsortsium käsipritsi, mis piserdab haavale õhukese kihi ebaküpseid naharakke. Need rakud, niinimetatud keratinotsüüdid, mis eraldatakse patsiendi nahast, stimuleerivad haava paranemist.

Hiljutises 16 põletushaava-patsiendiga läbi viidud kliinilises katses õigustas prits end igati; haavad paranesid oivaliselt nädala kuni kolme jooksul. Konventsionaalne nahapookimine võtab sellega võrreldes sama kaua aega, kuid nõuab kolm korda rohkem nahka ning jätab tihti lapilised armid.

Pentagoni viieaastane investeering neisse ja muudesse regeneratiivsetesse tehnikatesse on tingitud sõjalistest vajadustest, kuid lõppeesmärk on aidata ühtviisi nii sõdureid kui tsiviilelanikke. “Tavameditsiin ei suuda inimesi teha sellisteks, nagu nad olid enne õnnetust,” ütleb Russell. Köndistatute jaoks “pole kohanemine uue tegelikkusega vastuvõetav.”

Tõlkinud Mart Kalvet.